Sápmi
Artihkal lea 2 jagi boaris.

Ánneristen Juuso mielas duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna duogážis leat politihkalaš fámut ja olggobeale viggamušat: "Dat lea kulissa"

Ánneristen Juuso ii oaidnán eará vejolašvuođa go guođđit barggu sámiid duohtavuohta- ja kommišuvnna váldočállin.

Porträttbild av Anni-Kristiina Juuso
Váldočállin heaitán Ánneristen Juuso mielas kommišuvdna ii leat rehálaš vuođu alde. Govva: Satu Mali
  • Sáárá Seipiharju
Ánneristen Juuso muitala manin heittii kommišuvnna váldočállin
Guldal Ánneristen Juuso olles jearahallama. Doaimmaheaddjin Sáárá Seipiharju.

Ánneristen Juuso lea heaitán sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna čállingotti váldočállin. Son lea behtton, ahte fertii guođđit barggu, muhto dat lei su mielas áidna vejolašvuohta.

– Mun sápmelažžan in sáhte čatnasit dakkár bargui, mii mu čalmmiide ii oro šaddamen sámiide buorrin, iige leat obage biggejuvvon nu, ahte dan sáhtášii váldit duohtan.

Juuso mielas duohtavuohta- ja soabadankommišuvnnaid duogážis eai galggaše leat makkárge politihkalaš viggamušat. Son goittotge oaidná, ahte Suoma proseassa duogážis leat gievra Sámi ja Suoma politihkalaš fámut ja olggobeale viggamušat.

– Dat lea kulissa, main duohtandahkat daid iežá viggamušaid. Dat orru dego lágiduvvon lávdi, masa ovttaskas sápmelaččat galget iežaset vásáhusaiguin vuolgit mielde dego marionehttan. Njulgestaga balan, ahte sii bohtet buorrin geavahuvvot.

Juuso mielas proseassa ii leat váldojuvvon duođas Suomas

Ánneristen Juuso lea maŋimus jagiid áigge vuddjon duohtavuohta- ja soabadankommišuvnnaide nákkosgirjjis čáledettiin. Daid dieđuid vuođul son oaidná, ahte Suomas geavahuvvo buorrin duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna namma.

– Mun lean behtton, ahte bargoneavvu geavahuvvo buorrin, danin go duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna ii sáhte ásahit go oktii.

Juuso mielas proseassa ii leat váldojuvvon duođas Suomas. Su mielas orru, ahte oktage ii leat duođai jurddašan, mii duohtavuohta- ja soabadankommišuvdna lea.

– Dat, ahte dál leat nu olu čuolmmat, čájeha, ahte ii leat leamaš duohta áigumuš, dáhttu dahje viggamuš válmmaštallat albma duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna.

Juuso sávvá, ahte válmmaštalli oassebealit dál duođaige bisánit proseassain. Son ballá dábálaš sámiid bealis, juos barggu jotket dákkárin go dat dál lea.

Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.