1800- ja 1900-logus dutkamušaid váras roggojuvvon váinnit besset viimmat hávddi ráffái borgemánu 7. ja 8. beaivve Anáris, Njellimis ja Ohcejogas.
Anára dološ hávdesullui nappo Jámešsullui hávdáduvvojit oktiibuot 69 olbmo bázahusat, Ohcejoga Bassi Ulrikká hávdeeatnamii 68 olbmo bázahusat ja Njellima ortodoksalaš hávdeeatnamii golmma olbmo bázahusat.
Yle Sápmi sádde buot golmma hávdádandilálašvuođas njuolggostreama Yle Areenas.
Álbmot beassá oassin hávdádemiid
Ohcejoga ja Njellima hávdádandilálašvuođaide vuossárgga 8.8. beassá maiddái álbmot fárrui.
Ohcejogas dilálašvuohta álgá diibmu 10 ja dohko leat ordnen sáhtuid Njuorggánis, Badje-Deanu Guoldnás ja Gámasmohkis Gáregasnjárgga bokte. Almmuheapmi sáhtuide lea goittot juo nohkan. Dilálašvuođa maŋŋá fállet gáfiid. Njuolggostreama báikki alde álgá diibmu 9.50.
Vuossárveaigin diibmu 15.00 hávdádit nuortalaš váinniid Njellima ortodoksalaš hávdeeatnamii Nuortalaččaid siidačoahkkima sávaldaga mielde. Váinnit leat roggojuvvon dolin Beahcáma Báhčaveaijoga gierragis ja sin háliidit máhcahit sivdniduvvon eatnamii Báhčaveaijoga lahkosiidda. Hávdádeami maŋŋá lea oktasaš gáfestallan Njellima astoáiggestobus.
Dilálašvuhtii lea oktasaš sáhtu, mii vuolgá Njávdámis. Iežas sáhttá almmuhit fárrui borgemánu 6. beaivvi rádjai. Almmuhemiid vuostáiváldá Hanna-Maaria Kiprianoff. Dáhpáhus streamejuvvo diibmu 14.50.
Anára Jámešsullui sotnabeaivve 7.8. besset dušše mieđušteaddjit. Earáide ordnejit muitodilálašvuođa, mii álgá sotnabeaivve diibmu 15.00 Sajosa šiljus, Sámi girkobeivviid lávus. Dilálašvuođas gullat sáhkavuoruid ja musihka, ja dan láidesta girku sámebarggu čálli Erva Niittyvuopio. Dilálašvuohta dulkojuvvo anáraš-, davvisáme-, nuortalaš- ja ruoŧagillii. Loahpas fállet gáhkkogáfiid.
Ieš hávdádeami čuvvot njuolggostreama bokte diibmu 17.50 ovddosguvlui.
Maiddái Anárii ordnejit sáhtu Njellimis Avvil bokte. Iežas galgá dieđihit sáhtui Anára searvegotti girkohearrá doaimmahahkii maŋimušta bearjadaga 5.8. diibmu 14.00.
Váinnit máhcahuvvojedje Sápmái badjel 20 jagi dassái
Sámeváinniid rogge 1800-logus gitta nuppi máilmmi soahtái ovdal 1900-logu beallemuttu. Dutkit sihke Suomas ja olgoriikkain goivo hávddiid báikkálaš servodaga lobi haga nálledutkamušaid váras. Nálledutkamušaiguin háliidedje veardádallat iešguđet álbmogiid ja árvvoštallat daid.
Iešguđet hávdeeatnamiin Anára, Beahcáma ja Ohcejoga guovlluin leat roggan máŋgii ja hávdeeatnamiin dolvo čuđiid oaiveskalžžuid ja eará bázahusaid.
Sámeváinniid čoakkáldaga seailluhedje Helssega universitehta anatomiija ossodagas gitta jahkái 2001, go mearridedje sirdit čoakkáldaga Sámemusea Siidii. Ovdal dan ledje hávdádan 95 váinni bázahusaid ođđasit Anára hávdesullui jagis 1995, Anára searvagotti girkoráđi bivdaga mielde.
Čoakkáldaga máhcaheami eaktun lei, ahte musea galgá seailluhit bázahusaid vejolaš duktamušaid váras. Badjel 20 jagi áigge oktage dutkanlohpi ii leat mieđuvvon ja váinnit leamašan lohka duohken Sámemuseas.
Hávdádeami leat plánen fuolalaččat
Sámemuseafoandda stivra mearridii 2015 ja 2019, ahte váinnit galget ođđasit hávdáduvvot dohko, gos dat leat álgoálggus roggojuvvon. Go Nuortalaččaid siidačoahkkin, Sámediggi, anáraččaid ráđđádallangoddi ja evángelaš-luteralaš girku sámebarggu ráđđádallangoddi ledje miehtemielalaččat dasa, vuođđuduvvui doaibmagoddi ášši ovddideami váras.
Doaibmagottis ledje ovddasteaddjit Sámedikkis, Nuortalaččaid siidačoahkkimis, Suoma evángelaš-luteralaš girkus, evl.-lut. girku sámebarggu ráđđádallangottis, Lappi ortodoksalaš searvegottis, Helssega universitehtas, oahpahus- ja kulturministeriijas ja Sámemusea Siiddas.
Ođđasit hávdádeami ordnemiin leat háliidan gudnejahttit servodaga sávaldagaid. Duojár Arto Saijets lea duddjon gisttuid Muttošjávrri bálgosa boazoáiddi fielluin. Anára hávdesullo ja Ohcejoga ruossaidges lea duddjon Jouni S. Laiti árbevirolaš málle mielde. Ortodoksalaš ruossa leaba duddjon Vladimir Feodoroff ja Ahti Vuoti.
Váinnit leat juo sivdniduvvon dolin, ja hávdadeapmi doaimmahuvvo dál girkolaš eatnamii čiehkama málle mielde.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.