HEAHTTÁ. Beaivváš báitá fiidnát, nu fiidnát go giđđat oba sáhttáge. Ii fal balva gostege. Buolaš maid máizen. Bassičearru oidnosta Ovnnesjávrri lula bealde. Dat lea dat albma Márjjábeai´dálki, nu lávejit máŋgasat dadjat. Siste viesus heahttálaš Jorma-Ánne, Anni Näkkäläjärvi bláđeda iežas govvagirjji.
– Duo lean mun vuosttaš geardde Heahtás Márjjábeivviin, jahki lei 1955. Leimmet olles bearaš dalle vuolgán. Ja die lea mu rihppagovva moadde jagi mannjel. Dallehan vel ledje konfirmašuvnnat Márjjábeaivve. Muhto dat nogai gal dat árbevierru ja dat gal lea hui váivi, dadjá Anni Näkkäläjärvi.
75-jahkásaš Anni Näkkäläjärvi lea vásihan sihke ovddeš ja ođđa áigge Márjjábeivviid.
– Muittán go oktii vujiimet herggiiguin Bálojávrris Heahttái Márjjábeivviide. Iihan dalle lean vel biilaluodda. Iige han dat gal orron mihkkege diet heargevuodjin dien áigge, dat gal lei beaivválaš hommá, boagusta Jorma-Ánne.
Márjjabeaivvit ledje stuorát doalut go beassážat
Márjjábeaivi lea girkobassi, mii lea čohkken Eanodaga guovllu sámiid oktii juo don doložis. Historjjá mielde sámit leat čoahkkanan Rounala girkui juo 1500-logu rájes. Heahtás Márjjábeaivvi árbevierru álggii 1860-logus go girku huksejuvvui ja lea joatkašuvvan gitta dán beaivái.
Márjjábeaivvi árbevierru leage girkui čatnon. Giđđadálvve sápmelaččat čoahkkanedje Heahttái gásttašit mánáid, vázzit rihppaskuvlla, heajastallat ja hávdádit lagamuččaideaset. Ja go olu olbmot bohte oktii, de šuvihedje maiddái gávpeolbmát báikki ala ja de šaddege jo márkanat. Maiddái Norgga ja Ruoŧa beale sápmelaččat bohte Heahttái Márjjábeaivái.
Anni Näkkäläjärvi muitá, ahte dološ áigge olbmot eai giđđat mange eará birra hupmange go nu vurde Márjjábeivviid.
– Dat ledje stuorra meassut ja daidda galggai ráhkkanit. Fertii dieđus goarrut visot čiŋaid olles bearrašii. Buohkaide goarrut gápmagiid, gávttiid, liinniid ja gahpiriid. Dat ledje midjiide dego beassážat. Dohko beasai juohke okta, beassážiidda ii álot beassán go dalle dávjá dagai cukŋo ja de šattaimet bohccuiguin johttát, muittaša Anni Näkkäläjärvi.
Árbevierru measta nogai
Go boazosámit bohte dálvesiiddain Heahtá márkanii, bearrašat orro máŋggaid beivviid, juobe vahkuge verddiid viesuin. Heahttálaš Nils-Henrik Valkeapää muitala, ahte olbmot geahččaledje doaimmahit buot dehálaš ja bákkolaš áššiid seamma reaissus.
– Giđđadálvve lei maid dehálaš gávppašit ja oastit biepmuid geasi várás davás duoddarii. Dieid hagahan ii birgen, váikko leige biergu ja guolli, de dárbbašii láibbi maid. Giđđa lei maid dakkár áigi, ahte dalle lei vejolaš gávnnadit ja leat ovttas, ohcat skihpáriid ja lei somá deaivat fulkkiid ja oahppásiid. Dalle olbmuin lei áigi ja dárbu maid leat ovttas, čilge Nils-Henrik Valkeapää.
74-jahkásaš Valkeapää lea okta dain ođđa áiggi Márjjábeaivvi veteránain. Son lei vuođđudeame Johtti Sápmelaččat searvvi 1969:s. Dalle Eanodaga sámit čoahkkanedje ja ealáskahttigohte Márjjábeaivvi árbevieru fas ođđasit. Go rihppaskuvllaid heite doallamis giđđat 1960-logus, de Márjjábeaivvi árbevierru measta nogai.
– Mii oinniimet dárbbu dasa, go olbmot álge gáidat. Ii lean šat dakkár nanu oktavuohta iige lean dárbu čoahkkanit. Smiehtaimet, ahte mii fertet hutkat juoidá, ahte geasuhit olbmuid deike. Fillehussan ledje dieđus gilvvohallamat, muhto maiddái dakkár suohtastallan, muitala Valkeapää.
Gávttit eai šat olus oidno
1970-logus Johtti Sápmelaččat searvi álggii ordnet jahkásaččat Márjjábeaivve áigge njoarostemiid, heargevuodjimiid ja maiddái eará kulturfálaldagaid dego konsearttaid. 1972 ordnejuvvui stuorra davviriikalaš juoigankonsearta, man ledje guldaleame máŋga čuođi olbmo.
Njoarosteapmi ja heargegilvvut šaddege dehálaš oassin Márjjábeivviid. Álggos heargevuodjimat eai lean goit nu bivnnuhat ja lágideaddjit šadde veháš ráhčat.
– Mii gárttaimet soahpat Näkkälä gili Vanhapiha bártniiguin, ahte sii bohtet deike gilvalit gaskaneaset. Ja nu fievrrideimmet dieid herggiid ja ádjáid deike guorbmebiillain. Álggos eai lean go vihtta hearggi ja dieiguin olbmot vuojašedje ja gilvaledje gaskaneaset. 1980-logus ledje jo máŋggatlogit hearggit, muitala Nils-Henrik Valkeapää.
Valkeapää leamašan ordnemin Heahtá Márjjábeivviid álggu rájes ja áigu leat veahkkin maiddái dán jagi lágidemiin. Son dovddaha iežas váillahit álgoáiggiid.
– Dat lei dakkár áigi, ahte olbmuin ledje gávttit vel badjelis. Dálhan dat lea mannan dasa, ahte dat leat gávpebiktasat nalde. Ja galget leat maid trenejuvvon gilvvohallit. Seammás lea láhppon maid dat illu ja dan mun veháš váillahan, dadjá Nils-Henrik Valkeapää.
"Márjjábeaivi lea giđa álgu"
Márjjábeaivvi márkanat čohkkejit ain dán beaivvege olbmuid miehtá Sámi Heahttái. Njoarostanbáikkis, márkaniin ja konsearttain oahppásat, fuolkkit ja veháš apmasutge olbmot gávnnadit. 29-jahkásaš heahttálaš Anne-Maria Magga lea mánnávuođa rájes johttán iežas ruovttugili doaluin ja juohke jagi lea seamma gelddolaš go Márjjábeai´vahkkoloahppa lahkona.
– Mánnán lei álot hui gelddolaš dat bearjadat beaivi go bohte dat vuosttaš vuovdit dohko márkanii. Muittán gal dan dovddu mii dalle lávii leat, go oaččui áibmospáppa ja njálgáid ja dieđus lávejin oassálastit njoarostangilvvuide ja fitnen geahččamin heargevuodjimiid. Lei somá go fuolkkit bohte min lusa idjii, dalle olbmot čoahkkanedje deike Heahttái. Dat lei dakkár gelddolaš dovdu, muitala Magga.
– Iešalddis ain vel dán beaivvege boahtá dat seamma gelddolaš dovdu, go geahččá olggos ja beaivváš báitá. Márjjábeaivvit lea dakkár giđa jorggáldat, das ovddos guvlui de giđđa viimmát álgá, dadjá Anne-Maria Magga.
Eai heargegilvvut dán jagi
2000-logus Heahtá Márjjábeivviid heargevuodjimiidda leat oassálastán eandaliige Norgga beale Sámi hearggit. Diibmá ja dán jagi Márjjabeivviid lágideaddji Johtti Sápmelaččat rs. lea šaddan goittotge fuobmát ođđa vugiid geasuhit olbmuid Heahttái. Vuoiŋŋašdávdda ( CWD) geažil gazzaelliid ii oaččo fievrredit rastá rájáid ja danne heargegilvvut báhcetge maid dán jagi doalakeahttá.
Lágideaddjit leatge bidjan návccaid njoarosteapmái ja kulturfálaldagaide. Johtti Sápmelaččat searvvi čálli Janne Näkkäläjärvi mielas deháleamos lea gávnnadit.
– Olbmot bohtet iešguđet guovlluin Sámis ja mii beassat deaivvadit ja ságastallat eará sámiiguin. Dat lea hui dehálaš midjiide Eanodaga sámiide, dadjá Näkkäläjärvi.
"Mun in leat okto sápmelaš, muhto mii leat sápmelaččat"
Dán jagi Márjjábeivviide bohtet maid álgoálbmot guossit Siberiijas čájehit iežas valáštallanvugiid. Doalut ellet ja rivdet áiggi mielde, muhto árbevierus háliidit buohkat doallat nannosit gitta. Lea dárbu čoahkkanit Márjjábeivviid áigge Heahttái.
– Dieđán, ahte dál leat olu earáge dáhpáhusat Sámis, muhto eai dat váldde maidege mis eret, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
Nils-Henrik Valkeapää maid deattuha Márjjábeaivvi mearkkašumi Eanodaga sápmelaččaide. Jurdda, mii lei guovddážis jo dalle go Johtti Sápmelaččat ealáskahttigohte Márjjábeivviid, guoddá ain dán beaivvege.
– Márjjábeaivi boktá ja nanne oktiigullevašvuođa. Mun in leat okto sápmelaš, muhto mii leat sápmelaččat ja oažžut oktavuođa eará sámiide, dadjá Valkeapää.
Márjjábeaivvit ordnejuvvojit Heahtás 16.- 18.3.2018. Prográmma gávnnat dáppe.
Márjjábeaivvi ságaid gulat bearjadaga Yle Sámi iđit-sáddagis, Buorre iđit Sápmi-sáddagis ja maiddái Dearvvas eahkestbeaivve.
Anni Näkkäläjärvi, Nils-Henrik Valkeapää ja Anne-Maria Magga jearahallamiid sáhtat guldalit Yle Areenas Beaivvi Ságain.
Guldal maid Piera K. Guttorm jearahallama, mas son čilge mo Márjjábeaivi merkejuvvo kaleandarii ja mo mánnu váikkuha basiid sadjái.