Helssega Pasila vuođđoskuvllas lea vuosttas skuvlabeaivi meattá. Beaivi lea leamaš gelddolaš. Ođđa oahppit ledje movttegat ja vihke šilljui duhkoraddat eará mánáiguin. Nu dat lea skuvlabálggis álgán, ja dál lea maid viimmat álgán guhká vurdojuvvon sámeoahpahus.
Sáme-suomaluohká oahpaheaddji Milla Pulska lea buorre mielas go bargu álggii ja son beassá oahpahit sámeluohká Helssegis. Oulu universitehtas oahpaheaddjin lohkan Pulskas váilot vel muhtin oahput, muhto son áigu geargat dain vel dán jagi bealde.
Helssegii bargui vuolgin lei oalle fáhkka dahkkon mearrádus Milla Pulskai. Go bargu bođii ohcanláhkái, son dovddai mo Helsset geasuhišgođii su.
Pulska oahpaha mánáide sámegiela lassin kultuvrra. Son oaidná hástalussan dan, go sámebiras ja sámi ealáhusat eai leat lahka. Luohkás lea goit verddeskuvla Sámis ja dárkkuhus lea doallat oktavuođa Sápmái ja oahpásmuvvat sámekultuvrii.
– Gal dáppe gávpogisge sáhttá geavahit sámegiela, eallit sápmelažžan ja oahppat sámekultuvrras, dadjá Pulska.
“Lean sárgon, stuđeren ja ožžon ođđa diŋggaid”
Guđajahkásaš vuosttasluohkkálaš Sophia Kiprianoff liikui oahpaheadjái nu ollu, ahte njuolga viegai Milla Pulska askái.
– Mun lean sárgon, stuđeren ja ožžon ođđa diŋggaid. Girjjit bohtet maŋŋá boastta mielde.
Vuosttas beivviin mánát besset oahpásmuvvat nuppiideaset, skuvlii ja luohkkái. Sii ohppet maid vuođđoássiid skuvllas láhttemis, dego mo mannat boradit ja mo vuordit ráiddus.
Pasila vuođđoskuvlla rektor Maria Uutaniemi muitala, ahte ođđa luohkás skuvlabálgá álggahedje guhtta máná. Rektor lea duhtavaš go sii gávdne gelbbolaš oahpaheaddji. Uutaniemi oaivvilda, ahte dát sámeluohkká lea dakkár pilohtta, mii lea áidnalunddot nu Suomas go Davviriikkain.
Skuvllas ráhkkanišgohte dalán skuvlla álgimii, go mearrádus sáme-suomaluohká álggaheames dahkkui giđđat. Sii leat háhkkan girjjálašvuođa ja materiálaid, ja maid fitnan Ohcejogas oahpásmuvvamin dasa, mii sámeoahpahusas dárbbašuvvo.
Sophia eadni Maarit Kiprianoff lea hirbmat duhtavaš go mánná beassá álggahit skuvlla sámeluohkás. Soai leaba ovttas ruovttus smiehttan, makkár ođđa skuvlaluohkás šaddá ja gii lea oahpaheaddjin.
– Dat leamašan stuorra ášši ja dás lea hállojuvvon ruovttus duohta olu.
Eatnis lea nana jáhkku, ahte oahpahus doarju máná giellamáhtu, go oahpaheaddji geavaha diimmuin dušše sámegiela.
– Issoras buorre dovdu.