Sápmi oaččui otne bearjadaga guokte ođđa gudnedoaktára, go girječálli Kirste Paltto ja duojár Petteri Laiti vihahuvvuiga Roavenjárggas gudnedoavttirin.
– Mo mun dal dajašin, hui gealdagasas lean, mojohalai Paltto moadde minuhta ovdal virggálaš gudnedoavttirin vihaheami álgima bearjadatiđit Lappia-dálus.
Paltto sávvá dán gudnis oasi mannat sámegirjjálašvuođa buorrin.
– Das lea stuorra mearkkašupmi justa dán jagi, go lea ON álgoálbmogiid giellajahki. Mun anán dan nu stuorra árvvus, ahte girječálli gii bargá gielain, oažžu dákkár árvvu, dadjá Paltto.
– Doaivut, ahte sámegirjjálašvuohta loktana maid sápmelaččaid iežaset gaskavuođas.
Paltto lea čállán 22 girjji ja su ánsun lohkkojuvvo sámegirjjálašvuođa ovddideapmi. Su girjjiid leat jorgalan sámegielas eaŋgalas-, duiskka-, itália-, fránskka-, estte-, ruoŧa-, ruošša- ja ungáragielaide.
Paltto oaččui jagis 1997 Suoma Sámedikki kulturbálkkašumi ja jagis 2001 son oaččui riikkaidgaskasaš Helen Prize -bálkkašumi, mii mieđihuvvo earenoamáš čeahpes nissoniidda.
Jierásmahtti dovdu ovdal eallima stuorámus olahusa
Petteri Laiti lea duojár, gean dovdet jo measta miehtá máilmmi. Ovdal virggálaš vihahandoalu Laiti measta njuorrasa.
– Dat gal lea dakkár jierásmahtti dovdu. Jurddaš, lean bajásšaddan doppe Ohcejoga bealde, Anárjoga siste. Vuođđoskuvlla lean dušše vázzán. Ja deike bovdejit! Iihan das sáhte leat eará go ipmašis, muitala Laiti.
Laiti jáhkká, ahte dát lea su eallima stuorámus olahus.
– Gal mun jáhkán, ahte dán ahkái ii šat eambo hutko. Dat lea oalle illudahtti, ahte eallenáiggege beassá gullat, maid lea bargan, smiehttá Laiti.
Gudnedoaktára árvonamma lea bajimus gudnečájáhus
Gudnedoaktára árvonama ožžot, sii geain leat earenomáš ánssut ja sii leat iežaset suorggi buoremus áššedovdit. Gudnedoavttir lea árvonamma, man universitehta dieđagoddi addá ja dat lea bajimus gudnečájáhus.
Laiti lea Suoma Sámi vuosttas duojár, guhte oažžu gudnedoaktára árvvu.
Dáidagiid dieđagotti dekána Satu Miettinen atná Laiti ovdagovvan.
– In jáhke, ahte dáidagiid dieđagoddi fidnešii gostige buoret gudnedoaktára. Su ánsun leat duodjemáhtu sirdin ja lohkameahttun dáiddačájáhusat, logahallá Miettinen Laiti ánssuid.
Äärelä-Vihriälä: Árvonamat gudnin olles Sápmái
Pedagogihka doavttirRauni Äärelä-Vihriälä Vuohčus oassálasttii promoverendoaluide. Go bođii Lappia-dálu šilljui de váimmu liggii jo dat, ahte sámeleavgga ledje geassán stággui.
Dát ii leat gudni dušše Palttoi ja Laitii, muhto olles Sápmái. Dat čájeha, geat mii leat ja mii lea min sajádat, das lea mearkkašupmi, muittuha Äärelä-Vihriälä.
– Dat lea nu buorre, ahte mii oažžut dan árvvu sámiide, geat leat guhká bargan ja dahkan áššiid sámiid ovdii, dat gal lea hui dehálaš, govvida Äärelä-Vihriälä.
Eará sápmelaččat, geat leat ožžon gudnedoaktára árvvu, leat Nils-Aslak Valkeapää, Samuli Aikio, Pekka Aikio ja Matti Morottaja ja Ristenrauna Magga.
Maiddái earret eará Monaco Fursta Albert II vihahuvvui Lappi universitehta gudnedoavttirin bearjadaga Roavvenjárggas.