Koronavirusa dagahan spiehkastatdilli giddii buot Suoma restoráŋŋaid giđđadálvvi. Dat lea váikkuhan maiddái bohccobierggu vuovdimii, ja dál leage máŋgga badjeolbmos ain valjis biergu buollašis.
Fitnodatdoalli ja badjeolmmoš Maritta Autios lea vel duhát kilo biergu buollašis. Autio láve dábálaččat ordnet catering-bálvalusaid earret eará dáhpáhusaide. Dál go dáhpáhusatge leat šluhttejuvvon, son ferte smiehttat eará vugiid. Son lea maiddái leamašan mielde restoráŋŋadoaimmain, muhto lea dál luohpain dain.
– Mis lea buollašis dievva bohccobiergu ja daid galggašii monu lágidit ovddos guvlui, figgat vuovdit njuolga kundariidda.
Duššás dat biergu ii mana, vaikko ii gearggašiige vuovdit visot geasi áigge ovdal čavčča ođđa biergosesoŋŋa.
– In eisige bálkes ruskalihttái. Bohccobiergu seailu moadde jagi goittotge, go lea bures páhkkejuvvon vakumii, muitala Autio.
Bargguheapmin Maritta Autio ii goittot leat dán giđa báhcan.
Soai leaba isidiinnis huksen stuorra biergočuohppanbáikki, man oktavuođas lea gievkkan ja unna gávpi. Dan olis Autio lea jurddašan maid ođđa biergobuktagiid. Sutnje lea dehálaš geavahit bohccos árbevieru mielde visot.
– Olbmot mannet restoráŋŋii borrat, de lean jurddašan manin sii eai sáhte oastit gávppis seammalágana. Válmmaš biergogáhkuid, biđđosa ja biergomáli, ja juohkelágan borramuš, maid bohccobierggus fidne, smiehtada Autio.
Bohccobiergu lea dehálamos ávnnas Lappi restoráŋŋain
Restoráŋŋa Pirkon Pirtti doaimmajođiheaddji Markku Seppänen muitala, ahte sis láve mannat lagabui beannot duhát kilo bohccobiergu ovtta sesoŋŋas. Sii geavahit eanemusat biđusbierggu, fileaid ja čoarbbealosiid, sihke galbmasuovasbierggu.
Dál sis lea mannan dušše sullii 500 kilo biergu, go gárte steŋget uvssaideaset gaskan hohpolamos sesoŋŋa.
– Bohccobiergu lea bivnnut. Turisttat háliidit álo borrat bohccobierggu go bohtet deikke, dán láhkai jáhkán gal ahte dilli šaddá fas normálan.
Seppänena restoráŋŋa Suoločielggis lea vel gitta borgemánu beallemuttu rádjai. Seppänen vuordá beassat rahpat restoráŋŋa, muhto jáhkká koronavirusa váikkuhit vel guhká.
– Sáhttá gal buresge mannat guokte jagi ovdal olbmot dustet fas albma láhkai johttit, ja de ahte goas olgoriikkalaččat besset fas deike. Dat boahtá váikkuhit mealgadit, son dadjá.