Ohcejogas leat dán čavčča álgán plánet, mo ealáhusdoaimma gielddas sáhtášii ealáskahttit, go Deanu luossabivdu lea nohkan. Luossabivdu biepmai Ohcejoga guovllu fitnodagaid ja olbmuid guhká, muhto dál fertejit hutkat eará doaimmaid.
– Mii leat plánemin vuosttamužžan ráhkadit Deanugeainnu 970 riikkaidgaskasaččat beroštahtti sihkkelastinmáđiijan, muitala gielddahoavda Vuokko Tieva-Niittyvuopio.
Geassi leamaš goittotge buorre turismma dáfus, vaikko guolásteaddjit leatge váilon, joatká Tieva-Niittyvuopio. Son jáhkká, ahte koronaáigi lea váikkuhan dasa, ahte Ohcejogas leamaš olu turisttat jođus.
– Norgga rájá rahpan dagai maiddái Ohcejogas dakkár báikki, gosa turisttat hálidedje boahtit galledit, árvala Tieva-Niittyvuopio.
Bargoaddit goittot váillahit ovddemužžan áibbas dábálaš áššiid vai guvlui oaččošedje bargiid.
– Dárbbašuvvojit ássanviesut olbmuide, maiddái bargit leat olbmot. Deike eai boađe bargit, jus eai leat ássanviesut, bávkala hoteallajođiheaddji Eeva Kaulanen.
Maiddái Kaulanen illuda das, ahte geassit leamaš turisttat jođus, vaikko Deanus ii leatge ožžon oaggut luosa dán gease.
– In oainne, ahte guollebivddus lea šat dán áigge nu stuorra mearkkašupmi, go dat goas nu lei. Dáppe johtet dál olu vánddardeaddjit. Leahan dát fiinna guovlu, gos eai máŋgasat leat ovdal fitnan, dadjá Kaulanen.
Ohcejoga gielddas leat máŋggalágan ruhtadanfidnut ja ovddidanjurdagat. Dál vuorddašit virgeolbmuid mearrádusaid vai besset ollašuhttigoahtit plánáid.
– Áššit ovdánit dál EJB-guovddážis, eanangoddelihtus sihke bargo- ja ealáhusministeriijas. Loahpalaš mearrádusat eai leat goittotge vel boahtán, muitala Tieva-Niittyvuopio.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámissáhtát maid guldalit Yle Areenas.