Kieskâd almostuvvii kyehti uđđâ kirje anarâškielân, Ella já skipáreh 1 já 2. Taah kirjeh láá vuosmuuh teddilum puátuseh anarâškielâ seervi Tuhháát sijđod nuorâi kirjálâšvuođâ -projektist.
Nuoráid ij lah lamaš masa ollágin luhâmuš anarâškielân já tondiet taggaar proojeekt lâi taarbâšlâš.
Kiirjijd láá jurgâlâm aaibâs táváliih ulmuuh. Aanaarlâš enni Henna Tervaniemi ij lah ovdil jurgâlâm kiirjijd.
Sun lâi jierestum ko kuulâi, ete suu jurgâlem kirjeh láá viijmâg-uv almostum. Tervaniemi lii tuđâvâš loppâpuátusân, veikkâ jurgâlem lâi-uv mielâttes vaigâd.
– Jiem ollágin smiettâm talle ko algim jurgâliđ, ete lii-uvks taat älkkee vâi vaigâd jurgâliđ. Talle hoksájim tom jurgâlemproosees ääigi, ete tobbeenhân láá ennuv säneh, moid iä lah sämikielân vastuuh ollágin. Talle tot kielâlávt sierâdem lâi čuolmâ.
Sun ij tiättám ovdil proojeekt ennuvgin jurgâlmist, mutâ proojeekt ääigi movtáskij jurgâlmân.
Aalgâst, ko sun smietâi mon kirje halijdičij jurgâliđ, sun hoksái, ete sii perrust ennuv luhhum Timo Parvela kirjeh liččii hiäivuliih. Suu mielâst tain lii taggaar huumor, ete mon peri ahasâš lohheid tot tuáimá pyereest.
Tervaniemi lii jo luuhâm párnáidis kiirjijd eehidmainâsin. Ohtâ suijâ, mondiet sun vuolgij projektân fáárun lâi tot, ete anarâškielâg párnááh já nuorah uážžuh lase luhâmuš jieijâs kielân.
– Ličij pyeri, ete puáđáččii meid kirjeh moh láá aalgâaalgâst anarâškielân. Muu mielâst lii hirmâd tehálâš, ete párnááh finnejeh meid eres kuávlui kiirjijd já puáhtá luuhâđ taid jieijâs kieláin.
Jurgâlemfáddá kiäsuttij suu loopâloopâst nuuvt ennuv, ete tast šoodâi suu pro gradu -tutkâmušfáddá.
Anarâškielâ seervi juurdân uážžuđ pisovâš kiirjij pyevtittem
Anarâškielâ seervi čäällimproojeekt, Čyeti čälled, juátkoo val puáttee ive. Tast lii ulmen ovdediđ kirjekielâ já kirjálâš kulttuur, mutâ uážžuđ meid lase čälleid anarâškielân. Nubbe čäällimproojeekt, Tuhháát siijđod nuorâi kirjálâšvuođâ, nuuvâi jo moonnâm ive loopâst. Tast lâi juurdân uážžuđ nuoráid kiirjijd.
Nuorâi kirjálâšvuođâ proojeekt ääigi jurgâlui lovmat nuorâi kirje, moin tääl kyehti láá jo almostum. Ella-kirjij lasseen teddilem láá vyerdimin meid Čuovâuáivi peivikirje -kirjeh já Liijkás stuorrâ rähisvuotâ. Tai jurgâlum kirjij lasseen lii almostuumin Marja-Liisa Olthuis čäällim scifi-roomaan Masa jo mánudáást.
Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli muštâl, ete tääl ko ohtâ proojeekt lii nuuhâm, te kalga vuáđudij uđđâ. Uđđâ proojeekt nommâ lii Čyeti kirjed. Tooss servi ij lah val uážžum ruttâdem. Juurdân lii uážžuđ kiirjijd almostuđ potkânhánnáá.
– Kiinii jurgâl, muáddi kirje láá tuáijimmuddoost, muáddi kirje láá kuástideijest. Liččii muádi kirje puátimin ubâ ääigi, iätá Brecciaroli.
Kiirjij lasseen servi lii uuccâm ruuđâ toos, ete pastaččij almostittiđ uđâsloostâ jyehi ohhoost.
Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.