Eanandoarggástusa dovde máŋggas Ohcejogas lávvardatija, gaskaija sulaid. Maŋit beaivve čielggai, ahte sáhka lei eanandoarggástusas Ohcejotnjálmmis sullii 30 kilomehtera oarjjás Geaidnogáissás Norgga bealde.
Norgalaš seismologalaš dutkanlágádusa mielde doarggástusa fápmu lei 2,6 magnituda ja dat dáhpáhuvai 10 kilomehtera čikŋodagas.
Lávvardaga olbmot juogadedje vásihusaideaset sosiála medias ja daid govvidusa mielde ihkku gullui garra beaškkiheapmi, ovtta govvidusa mielde fas lei dego miinu livččii lahkonan ja seaidnái boŋkkihan dahje dego stuorra guorbmebiilla livččii báldda hurggihan.
– Mun in ieš leat gal dovdan in maidige, muhto gullen gal muhtunlágan jiena. Deiven leat gozuid alde dalle iđitija go navdet dien dáhpáhuvvan, muitala ohcejohkalaš Ante Aikio.
Aikio árvala goit muhtinlágan albmanusa leamaš, go nu máŋgasat leat muitalan das. Son ii leat goasse vásihan eanandoarggástusa iige dánge háve livčče dan jiena, man gulai, ovttastahttán eanandoarggástussii. Aikio lea dál vuorddašeamen dárkilut dieđuid, mas lei sáhka vahkuloahpas.
– Dathan lea miellagiddevaš ášši, galhan dat orru, ahte makkár nu albmanus lea duođaid dáhpáhuvvan go ollu leat olbmot, geat leat muitalan, ahte sii leat juoidá áican, dadjá Aikio.
Helssega universitehta seismologalaš instituhta mielde doarggástus lei stuorimus guhkes áigái Ohcejogas dahje dan lahkosis. Seammasturrosaš doarggástusat dáhpáhuvvet oalle dávjá Finnmárkku guovllus. Instituhta oaččui Ohcejogas máŋggaid almmuhemiid doarggástusas ja jienas.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.