Duorastaga Anára gieldda váldostivra mearridii huksehit Anára márkanii ođđa skuvlla. Ođđa skuvla huksejuvvo seamma sadjái, gos dálá skuvla lea.
Ođđa skuvlavistti lassin huksegohtet valáštallansajiid, nuoraidvistti ja sosiála- ja dearvvašvuođa bálvalusaid sajiid, mat dálge leat skuvlla oktavuođas leamašan. Ulbmilin lea čohkket maiddái beaivedivššuid ja giellabesiid seamma guvlui.
Anára gieldda váldostivrra nubbi ságadoalli Anu Avaskari muitala, ahte čoahkkimis mearridedje huksegoahtit Anára skuvlla seamma prinsihpain go Avvila skuvlla. Sáhka lea nu gohčoduvvon leasing-málles, mas visot šaddá gárvvisin.
Avaskari muitala, ahte ođđa skuvllas šaddá olu stuorit go boares skuvllas. Ođđa skuvla lea plánejuvvon 150 oahppái, muhto dat plánejuvvo nu, ahte skuvlla lea vejolaš maid viiddidit. Boares skuvlla áigot burgit.
Olles skuvlafidnu árvalit máksit eanemusat sullii 9,7 miljovnna euro. Fidnu ollašuvvo jagiid 2022–2024 áigge ja ođđa skuvla galggašii gárvánit jagis 2024.
Čeavetjávrri skuvlla leat easkka plánemin
Maiddái Čeavetjávrái leat plánen ođđa skuvlavistti, mii huksejuvvošii oassái boares skuvlavistti sadjái.
Anára gieldda váldostivrra nubbi ságadoalli Anu Avaskarimuitala, ahte Čeavetjávrri skuvlla leat ain plánemin ja maid dohko vurdet eanet ohppiid boahttevuođas. Oahpahusa lassin maiddái giellabeassedoaibma dárbbašivčče eanet saji.
– Das leamašan oidnosis maid nuortalaš kulturguovddášfidnu, ahte sáhtášiigo daid ovddastit. Das in dárkilit dieđe, muhto gielda lea hui rabas leamašan das, ahte fidnu sáhtášii ollašuhttit ovddas, juos nuortalaškulturfoanda oažžu dasa ruhtadeami.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.