Sápmi
Artihkal lea 3 jagi boaris.

Válgamášiinna vuođul eanaš oassi sámeguovllu evttohasain guottihit buoret bálkká sámegielat sode-bargiide, olles Lappi evttohasain fas sullii bealli

Sullii 230 Lappi evttohasa leat vástidan Yle válgamášiidnii dán rádjai. Oktiibuot Lappis leat evttohassan 425 olbmo guovloválggain. 

Yle válgamašiidna lea rahpasan maŋŋebárgga. Doaimmaheaddji Susanna Guttorm lea geahčadan maid Lappi guovllu evttohasat leat vástidan válgamášiinna sámegažaldahkii. Govva: Vesa Toppari / Yle
  • Susanna Guttorm

Guovloválggat leat moatti vahku geažes ja mii leat jearran válgamašiinnas maid guovloválgaevttohasat jurddasit buoret bálkká máksimis sámegielat sode-bargiide. Sullii 230 Lappi evttohasa leat vástidan Yle válgamášiidnii dán rádjai. Oktiibuot Lappis leat evttohassan 425 olbmo guovloválggain.

Stuorámus oassi sámeguovllu guovloválgaevttohasain, sullii guokte goalmmádas, lea dan oaivilis, ahte buresbirgenguovlu galggašii máksit buoret bálkká sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi bargiide go suomagielagiidda, jus muđui eai gávdno bargit sode-suorgái.

Grafiikka: noin kaksi kolmannesta kannattaa paremman palkan maksamista.
Govva: Rea Lemström / Yle

Go fas geahččá buot Lappi guovloválgaevttohasaid oaiviliid, de sullii bealli lea dan oaivilis, ahte máksit buoret bálkká sámegielat sode-bargiide. Sin mielas buoret bálká livčče buorre seaktin fidnet sámegielat bargiid ja dat maid movttidivčče bargiid oahpahallat sámegiela.

Sullii bealli fas lea sierra oaivilis. Stuorámus oassi evttohasain ákkastallá dan bálkádásseárvvuin, ahte buohkaide galgá máksit seamma bálkká. Muhtimat gal guottihit fas giellalasi, man sáhtášii máksit bálkká lassin daid bargiide, geat máhttet sámegiela.

Grafiikka: noin puolet ehdokkaista kannattaa ja noin puolet ei kannata paremman palkan maksamista.
Govva: Rea Lemström / Yle

Yles lea viiddes fálaldat guovloválggain

Yle lea fállagoahtán maŋŋebárgga 4.1. rájes iešguđetlágan válgasisdoaluid. Suoma vuosttas guovloválggat dollojuvvojit ođđajagimánu 23. beaivve.

Iešguđet guovlluin Suoma almmuhit neahtas nu gohčoduvvon válgalávuid dahjege válgaartihkkaliid, maidda čogget guđege buresbirgenguovllus dieđuid.

Yle válgamašiidna lea rahpasan maid maŋŋebárgga. Válgamašiidna lea maid davvisámegillii.

Válgachat-ságastallamiid ordnejit miehtá ođđajagimánu

Álbmogis lea vejolašvuohta maid oassálastit válgachat-ságastallamiidda, maid ordnejit miehtá ođđajagimánu. Juohke buresbirgenguovllu válgalávus lágiduvvojit vihtta suomagielat chat-ságastallama, maidda sáhttá oassálastitYle Dovddaldagain.

Vuosttas válgachat lágiduvvui maŋŋebárgga 4.1. ja dasa sáhtii oassálastit maid sámegillii Sámi ja Lappi válgalávuid bokte.

Válgachat-ságastallamiid áigetávvalat:

Maŋŋebárgga 4.1.2022 diibmu 17: Seilotgo lagašbálvalusat?

Maŋŋebárgga 11.1.2022 diibmu 21: Suomas leat unnán divššárat, mo čoavdit dán váttisvuođa?

Duorastaga 13.1.2022 diibmu 12: Moanat nuorat vedjet funet, maid sin ovdii sáhttá bargat?

Maŋŋebárgga 18.1.2022 diibmu 11: Mo fuolahit buot heajumusain?

Lávvardaga 22.1.2022 diibmu 10: Válgaruohta ságastallan

Loga guovloválggaid birra sámegillii:

Loga ođđasiid Suoma historjjá vuosttas guovloválggain Sámi válgalávus! Válgamašiidna maid davvisámegillii

Jienasteaddjiin eai leat vel áibbas čielga dieđut guovloválggain – sii hálidit goit jienastit iežaset guovllu evttohasa

Buot sámegielddat eai vealttekeahttá fidne ovddastusa guovlostivrii – Suoma vuosttas guovloválggat leat ođđajagimánus

Don jienastat guovloválggain das, gii mearrida du dearvvasvuođafuolahusas – loga 13 gažaldaga ja vástádusa, de áddegoađát ođđajagi válggaid

Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.