Gárasavvona skuvllas ja beaivedikšu Touhulas leat diibmá gávnnahan sisáibmováttisvuođaid, mat leat dagahan olbmuide dávdamearkkaid. Skuvla lea ožžon lasseáiggi doaibmat guovvamánu rádjai dassážii, ahte dearvvasvuođaossodat dahká loahpalaš mearrádusa áššis.
Vánhen Nils-Jonas Ketola oaivila mielde gielda lea bargan áššiin njozet vaikko skuvlla dili leat diehtán jo goittot borgemánu rájes.
– Mu hirpmástuhttá gieldda doaibma ja dat, ahte mu mánát jotket doppe dan seamma dilis vaikko sisáimmu dili čuvvotge. Jus árvvut loktanit dihto krihtalaš čuoggá meattá de skuvla manná dalán gitta ja gieldda áidna čoavddus lea, ahte mánát šaddet Heahtá skuvlii, Ketola muitala.
Dát dagaha su mielas menddo guhkes beaivvi uhca mánáide, go Heahtá skuvlii lea mátki masá 70 kilomehtera. Son lea gullan maiddái eará vánhemiin, ahte sii ballet sisáimmu dagahit dearvvasvuođaváttuid mánáide.
Vurdet loahpalaš mearrádusa dearvvasvuođaossodagas
Skuvlla hálddahuslaš rektor Riitta Peltovuoma muitala, ahte Gárasavvona skuvla lea ožžon virgedoalli mearrádusain lasseáiggi goittot guovvamánu rádjai. Dát lea dassážii, ahte dearvvasvuođaossodat dahká loahpalaš mearrádusa das, mieđihitgo Gárasavvona boares skuvlla geavaheapmái lasseáiggi geassemánu rádjai.
– Lasseáiggi ohcan lea dál vuordimin dearvvasvuođaossodaga gieđahallama. Doppe mearridit, mieđihuvvogo lasseáigi skuvlabaji nohkama rádjai, Peltovuoma dadjá.
Dál barget buot doaimmaid dan ovdii vai skuvlalanjat eai livčče nu váralaččat dan botta, go dat leat geavahusas. Skuvlii leat mearridan dahkat lassedutkamušaid ja sisáimmu dili čuvvot. Dasa lassin čuvvot bargiid ja oahppiid dávdamearkkaid ja daid čállet bajás.
Gaskaboddosaš skuvlalanjaid lea mearri fidnet atnui 1.8.2022.
Skuvlla dili dutkagohte mannan giđa ja geasi. Skuvllas gávdne earret eará mikrobaid ja dutkamušaid mielde sajit eai deavdde dearvvaslaš sisáibmui ásahuvvon gáibádusaid.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.