Riektediehtagiid magisttar, várreduopmár Ánneristen Juuso lea válljejuvvon sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna váldočállin. Juuso álggaha barggus ihttin maŋŋebárgga. Áššis dieđiha stáhtaráđi kansliija.
– Doaivvun, ahte dat livččii sámiide buorre mátki, muhto oaidnit de, dadjá Ánneristen Juuso Yle Sápmái fargga dieđáhusa olggosaddima maŋŋá.
Juuso barggai spesiálaáššedovdin sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna válmmaštallamis stáhtaráđi kansliijas. Son atnáge váldočálli doaimma joatkkan dasa. Sutnje dehálaš lea, ahte sápmelaččat luhttet prosessii ja vuolget dasa mielde.
– Munnje dehálaš lea, ahte ieš dovddan, ahte mu bargu lea doallat sámiid beliid ja fuolahit, ahte sápmelaččat váldojuvvojit mielde.
"Lean vuolgán sámiid beales bargui"
Ánneristen Juuso muitala, ahte son gárttai smiehttat guhká, ovdal dagai mearrádusa ohcat váldočálli virggi. Son maid dutkkai duohtavuođa- ja soabadanproseassaid, ahte leago dain duohta ávki eamiálbmogiidda ja eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ollašuvvamii.
Juuso lea bargan boarrásot ráđđeaddin veahkeheaddji doaimmain Norgga sápmelaččaid ja kveanaid guoski duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna ásaheami válmmaštallamis.
– Mun lean lohpidan, ahte dagan buorimusa ja lean dainna áššiin nu máŋga jagi eallán. Jus mus livččii vel oktii vejolašvuohta bidjat visot návccaid, mat mus leat, dan barggu ovdii, ahte das šaddalii juoga buorre, de mun geahččalan.
Juuso lohká, ahte son lea vuolgán bargat namalassii sámiid beales.
– Lean vuolgán sámiid beales bargui ja doaivvun, ahte olles kommišuvdna lea dainna jurdagiin, lohká Juuso.
Son sirdašuvvá sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna váldočálli doibmii Romssa universitehtas, gos lea bargan eamiálbmotkonteavstta duohtavuođa- ja soabadankommišuvnnaid nákkosgirjedutkin.
Čállingoddái bálkkáhit váldočálli lassin golbma plánejeaddji
Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna váldočálli vástida čállingotti barggu jođiheames ja organiseremis kommišuvnna bagadallama vuolde. Váldočálli boahtá maiddái oassálastit kommišuvnna bargui čállingottis ja doaibmá kommišuvnna čoahkkimiin čállin.
Čállingotti eará lahtuid válljen lea vel gaskan. Kommišuvnna čállingotti várás bálkkáhit golbma plánejeaddji ja váldočálli. Váldočálli virgái ohce gávccis ja plánejeddjiid virggiid ohce 13 olbmo.
Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvdna álggahii barggus juovlamánus. Go čállingoddi lea válljejuvvon, de giđđadálvve álget álbmotgullamat.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.