Tave-enâmijn lii uáli uccáá tiätu tast, mii tábáhtuvá Ruošâenâmist, kost meid ääsih sämmiliih já sämikielâ sárnooh. Ruošâeennâm tile lii huolâstuttee sämikielâi tááhust, muštâl sosiolingvistiik professor Annika Pasanen.
– Ruošâeennâm sämikielah láá hirmâd uhkevuálásiih já toh iä lah peessâm ollágin fáárun taas positiivlâš ovdánmân ko eres sämikielah Suomâst, Ruotâst já Taažâst.
Pasanen uáivild, ete Ruošâeennâm hiäjus tilán iä kiddii tuárvi huámmášume sämmilij kooskâst já sämmiliih kolgâččii pyerebeht tiettiđ, maggaar tile sämikielâin já sämmilijn Ruošâ pelni lii.
Jieškote-uv lágánij miäruštâlmij mield Ruošâenâmist sárnuččii kuulmâ teikkâ neelji sämikielâ. Kieldâsämikielâ, mast láá enâmustáá sárnooh, nuorttâlâškielâ, tarjesämikielâ já motomeh aneh, ete äkkilsämikielâ ij liččii val jáámmám kielâ.
– Kieldâsämikielâst láá kenski muáddičyet sárnod, mutâ toh eres sämikielah láá hirmâd uceh. Sárnooh láá ovtâskâs ulmuuh.
Tyellittälli puátih positiivliih uđđâseh
Ruošâeennâm staatâ ij poorgâ sämikielâi iäláskittem oovdân ennuvgin já kielâliih vuoigâdvuođah láá aaibâs eres tääsist ko tave-enâmijn, Annika Pasanen iätá. Sun uáiná, ete sämikielâi tile lii hiäjub ko eres algâaalmug kieláin.
– Toorjâ lii vala ucceeb já oro, ete kielâiäláskittem ij lah vuálgám mahten joton. Tiäđust-uv láá mottoomlágán tooimah, ovdâmerkkân motomeh kirjeh ain tyellittälli almostuveh kieldâsämikielân teikkâ miinii kielâkuursâid tyellittälli, mutâ staatâ ij kale ennuv poorgâ.
Annika Pasanen lii juáhám tiäđu kielâiäláskitmist já iäláskittemvuovijd meid ránnjáriijkkân. Sij láá kale kuldâlâm já láá meid vuáváámeh algâttiđ kielâmiäštár hárjuttâlmijd Ruošâenâmist.
– Tyellittälli puátih positiivliih uđđâseh. Ohtâ stuorrâ positiivlâš uuđâs lii, ete Murmansk ollâopâttuvâst já Luujäävr´ áámmátškoovlâst kolgâččij älgiđ ohtsâšpargon kieldâsämikielâ škovliittâs puáttee čoovčâ, illood Pasanen.
Tuoivâ lii, mutâ haalu iäláskittiđ kielâ ij lah tuárvi
Annika Pasanen ij kuittâg eeđâ, ete tile ličij tuáivuttem Ruošâenâmist. Nuuvt kuhháá ko láá ulmuuh kiäh halijdeh siäiluttiđ kielâs, te tuoivâ lii. Haalu ij lah kuittâg tuárvi, mutâ kielâiäláskittem váátá meid pargo já ulmuid kiäh láá valmâšeh tom porgâđ, sun muštoot.
– Mun lam tääl laavim ettâđ, ko lii Ovtâstum aalmugij (OA) algâaalmug kielâi ihelohe eidu álgám, ete muu mielâst taat ihelohe lii majemuš máhđulâšvuotâ piäluštiđ Ruošâeennâm sämikielâid.
Pasanen haalijd muštottiđ, ete kielâiäláskittem ij lah proojeekt, mii álgá já te nohá mottoom kooskâst. Suu uáinu mield anarâš- já nuorttâlâškielâlágán kielah iä realistlávt pyevti kuássin leđe tiileest, mast taid ij tarbâšiččii iäláskittiđ.
– Iäláskittem kolgâččij leđe táválâš já pisovâš uási uccâ kielâsiärvuš elimist. Tom pargo ij kuássin pyevti lopâttiđ já jurdâččiđ, ete tääl tile lii tuárvi pyeri.
Annika Pasanen lii mieldi almugijkoskâsâš konferensist, mon Ruošâeennâm uárnee Arktâlâš rääđi saavâjođetteijen onne já itten Moskovast. Pasanen sárnu konferensist sämikielâi tiileest Ruošâenâmist onne tijme pel viiđâst ovdâskulij.
The Arctic: Developments from the Perspective of the Humanities -konferens puáhtá čuávvuđ káidusin neetist. Konferens fáálá almugijkoskâsâš lyeve oovdânpyehtiđ arktâlâš kuávlu siärvádâh- já humanistlâš tiettui tutkâmpuátusijd.
Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.