Gárasavvona skuvllas sihke skuvlabargit ja oahppit leat juo guhkit áigge gillán heajos sisáimmu dihte. Oahppi guovttos Siiri Ketola ja Ebba Valkeapää muitaleaba, ahte váttut dovdojit juo árgabeaivvis.
– Gos nu eará sajis lea buoret go dáppe, go juohke beaivve šaddá oaivebávččas, muitala Ketola.
– Mus leat álot váibasat skuvla maŋŋá ja muhtimin šaddá heajos veadju, dadjá Valkeapää.
Gárasavvona gillái galgá ceagganit ollásit ođđa skuvla, juos buot sávaldagat beare ollašuvvet. Álggus goit šaddet duhtat gaskaboddosaš lanjaide, mat galget leat geavahusas borgemánu álggus.
Gárasavvona skuvllas leat dál 26 oahppi. Nu oahppit go oahpaheaddjit leat seamma oaivilis: gillái galgá ceagganit ollásit ođđa skuvla.
– Dieđusge sávan ahte nu jođánit go vejolaš mii oččošeimmet dan gaskaboddosaš skuvlaviesu, ja dieđusge mun sávan boahttevuođas ahte mii oččošeimmet áibbas ođđa skuvlla, dadjá skuvlla oahpaheaddji Taina Ketola.
Ođđa skuvlavistti ceggen váldá áiggi
Áibbas ođđa skuvlla ii goit leat vejolaš cegget ovtta ijas. Álggus šaddet duhtat gaskaboddosaš lanjaide, mat galget borgemánus leat geavahusas.
Eanodaga gaskaboddosaš gielddahoavda Birgitta Eira lohpidii vel doaimmadettiin váldostivrra ságadoallin, ahte sávaldat ođđa skuvlavisttis ollašuvvá.
– Juo, gal ođđa skuvla boahtá dohko Gárasavvonii, muhto de váldá váháš áiggi ovdalgo mii beassat nu guhkás. Vuos mii dárbbašat eará báikki, ovdalgo válmmaštuvvá ođđa skuvla, dadjá Eira.
Dálá skuvla huksejuvvui Gárasavvona gillái Muonajoga gáddái jagis 1955. Ođđa skuvla soaitá goas nu ceagganit dálá skuvlla lahkosiidda. Dassážii besset smiehtadit, mii ođđa skuvllas galggašii leat.
Skuvlla jođiheaddji Virpi Labba vuordá, ahte ođđa skuvllas šaddá giláža guovddáš, mas leat máŋggat doaibmit.
– Doppe sáhtášedje leat giliolbmuid astoáiggedoaimmat, skuvllalaččat ja beaivedikšu ja vejolaččat boarrásiid doaimmat, borramušbálvalus dahje sii sáhtášedje fitnat doppe boradeamen. Sávašin fal máŋggabealat ođđa sajiid, smiehtada Labba.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.