Sápmi
Artihkal lea 3 jagi boaris.

Boaittobealguovlluin eai leat olláge almmolaš álbmotsuojit – áššis ii goit gánnet leat fuolas, jeđđe gádjunlágádus

Ruošša falleheapmi Ukrainai lea boktán olbmuide fuola Suoma álbmotsujiin ja daid ortnegiin. Stuorámus oassi davi álbmotsujiin leat gávpogiin, go fas boaittobealguovlluin dat leat unnán.

Anára gielda oamasta moadde álbmotsuoji Avvilis. Nubbi lea Avvila logahaga balddas. Govva: Sara Kelemeny / Yle
  • Sara Kelemeny

Vearránan soahtedilli Ukrainas bovttii fuola das, gosa beassá dorvui, juos konflivttat šaddet maiddái Suomas. Dálá dilis Suomas ii leat soađi áitta, ja eiseválddit čuvvot dili hui dárkilit.

Lappi gádjunlágádusa Merlot-ortnega mielde Lappi eanangottis leat oktiibuot sullii 83 000 álbmotsuoji, main stuorámus oassi lea gávpogiid virgedáluin, geardedáluin ja gávpeguovddážiin.

Boaittobealguovlluin ja unnit báikegottiin suojit leat unnán danin, go áitaga atnet dáin guovlluin unnin. Lappi eanangottis lea dušše okta almmolaš álbmotsuodji, Santa Park -turismačuozáhagas Roavenjárggas.

Ovdamearkka dihte Anára gielddas leat muhtun veardde álbmotsuojit. Oassi dain lea skuvlavisttiid vuolit gerddiin ja boarrásiidsiiddain.

Anára gieldda giddodathoavda Jaakko Korppila lea geahčadeamen ovtta Anára gieldda giddodaga álbmotsuoji. Avvila logahaga ja badjedási šiljus lea álbmotsuodji, man eai leat geavahan máŋgga jahkái masage. Ovdalis dán suoji lávejedje báikkálaš nuoraid musihkkajoavkkut geavahit ja doallat hárjehusaid.

Kiinteistöpäällikkö Jaakko Korppila. Henkilökuva.
Giddodathoavda Jaakko Korppila sávvá, ahte Anára gieldda álbmotsujiide ii leat dárbu boahtteáiggis. Govva: Sara Kelemeny / Yle

Álbmotsuodji goittotge giddejuvvui juo 2000-logu álggus. Korppila oaidná, ahte suodji lea bisson goittotge oalle buori ortnegis.

– Lean iešge dáppe dál vuosttaš háve. Dat lea buorre ortnegis, vaikko dáppe ii leat leamašan mihkkige moattelogi jahkái. Dáinhan galggšii dahkat juohke 10 jagi gaskka jeahkindárkkistemiid ja geahččat, ahte rusttegat doibmet. Lassin galggašii leat vástideaddji olbmot. Das lea gollán moaddelogi jagi, ahte lea vehá fuones ortnegis, dadjá Korppila.

Nu gohčoduavvon Pommari-álbmotsuojis Avvilis oidnojit ain duššadandagut ja láhttit eai leat čorgejuvvon ollenge cuovkanan boahtaliin. Jus heahtedilli šattašii, galggašii Anára gielda čorget ja divvut báiki 72 diimmu siste. Suodjái čáhket 204 olbmo.

Álbmotsujiid lassin evakuerejit olbmuid dárbbu mielde

Dálá lága mielde álbmotsuoji galgá hukset dalle, go huksejuvvo badjel 1 200 njealjehasmehtera sturrosaš ássanvisti. Buvttadan-, vurken- dahje čoahkkananvisttiid oasil rádji lea 1 500 njealjehasmehtera. Álbmotsujiin vástidit giddodagaid oamasteaddjit.

Máŋgga suoji geavahit dán áigge eará dárbbuide, muhto kriisadilis giddodatoamasteaddjit galget čorget ja ordnet álbmotsujiid almmolaš geavahussii.

Lappi gádjunlágádusa gearggusvuođahoavda Ari Soppela muitala, ahte kriisadilis álbmoga suodjalit guovtti láhkái: Álbmoga čohkkejit ovtta báikái álbmotsuodjái dahje gaskaboddosaš sujiide. Nubbi vuohki lea evakueret olbmuid, jus dasa lea dárbu.

– Eiseválddit guorahallet ášši kriisadiliin ja mearridit suodjaleami vugiin, muitala Soppela.

Lapin pelastuslaitoksen valmiuspäällikkö Ari Soppela.
Ari Soppela namuha, ahte eiseválddit guorahallet evakuerendárbbu kriisadiliin. Govva: Raimo Torikka / Yle

Dákkár dilis ii leat goittotge dál sáhka, deattuha Ari Soppela.

– Dál mis ii leat makkárge akuhta kriisa ja sávan, ahte olbmot bissot ráfálažžan. Lea dieđusge buorre smiehtadit dáid áššiid vaikko giddodatoamasteaddjiid gaskkas , ahte makkár ortnegis suojit leat ja goas dat leat dárkkistuvvon maŋimuš háve, dadjá Soppela.

Maiddái Anára gielddas leat figgan čielggadit, makkár ortnegis dálá suojit gielddas leat. Korppila jáhkká, ahte eiseválddiin soaitá fargga boahtit mearrádus das, ahte giddodatoamasteaddjit gártejit dárkkistit sujiid dili.

– Dál goittotge sávvat, ahte sujiid geavaheapmái ii šatta makkárge dárbu, dadjá Korppila.

Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.