Kyevti ive vyerdim maŋa aanaarlâš ergivyeijee Marko Tervaniemi lii peessâm vuot kištottâllâđ ergikištoin. Koronatile keežild kištoid iä lah pastam orniđ, mutâ taan ive tile lii nubbe.
Tervaniemi lii kištottâllâm jo suullân 30 ihheed ergikištoin já lii meridâm, ete taat ihe lii suu majemuš. Taan ive cup-kištoh láá-uv moonnâm uáli pyereest.
Puáttee oholoopâ poccuuh já ergivyeijeeh čokkâneh Anarân kištottâllâđ kunâgâsvuođâst. Tervaniemi lii taan muddoost niäljádin Asko Länsman Gollečoarvi-nommâsâš ergijn. Toos lasseen sun vuojij kunâgâskištoid meid Ailigâs-nommâsâš poccuu. Ulmen lii vyeittiđ, já sun uáiná tom máhđulâžžân Kollečorvijn.
– Tääl lii pyeri máhđulâšvuotâ Kollečuorvijn. Tot lii jotelis puásui, mutâ tot lii uđđâ, taan paje ergi, ete ij tieđe vala maht tot vaja kyevti kilomeetter rađe. Tot lii kuittâg váhá ereslágán ko tot táválâš kilomeetter rađe.
Kunâgâskištoost ferttee leđe pyeri ergi, jis lii mielâ vyeittiđ. Kyevti kilomeetter rađe lii korrâ mätki meid vyeijei. Tervaniemi muštâl, ete majemui meetterij ääigi jyelgih láá čuuvtij raššoom.
Ergikištoi peht kávnojii usteveh já eemeed
Puáttee oholoopâ kunâgâskištoh láá Marko Tervaniemi majemuuh ergikištoh já tai maŋa sun páácá iäláttâhân. Ergikištoh láá adelâm sunjin ennuv puorijd fiäránijd, mutâ meid pettâšumeh láá kuullâm taan kuhes máátkán.
– Mun lam uážžum hirmâd ennuv puorijd ustevijd já meiddei muu eemeed lii kavnum puásuikištoost, sun povvust.
Ergimaailm sun ij lah kuittâg ollásávt kyeđimin já áigu jotteeđ kištoin fáárust já leđe värivyeijen táárbu mield. Tervaniemi noomâ piäsá kuullâđ kištoin meid puátteevuođâst Tervaniemi alge peht, kote lii movtáskâm ergihommáin.
– Piäkká lii álgám rävisulmui juávkun já pyereest lii piergim jo tobbeen, ete ij taarbâš ennuv máttááttiđ. Tot lii äigi, mii máttáát. Talle ko vuájá ennuv, te talle hoksáá. Tiäđust-uv motomin adelâm ravvuid.
Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.