Girkonjárggas lea sullii 10 kilomehtera Ruošša rádjai ja doppe čuvvot dárkilit mii Ruoššas dáhpáhuvvá Ukraina soađi dihtii. The Independent Barents Observer -neahttaaviisa váldodoaimmaheaddji Thomas Nilsen dadjá, ahte otná beaivve Ruošša lea hui earálágan go ovdal Ukraina falleheami.
– Girkonjárga lea hui erenomáš báiki Eurohpas. Mii leat nu lahka rájá, dáppe ásset olu ruoššat ja maiddái ukrainalaččat. Dáppe lea ovttasbargu ruoššaiguin gávpesuorggis ja guolástanindustriijas. Dál dat mii dáhpáhuvvá Ruoššas ja Ruoššii čuohci bággodoaimmat, váikkuha olu dán guvlui.
Nilsen muitala, ahte olbmot leat eahpesihkkarat das mii dáhpáhuvvá.
– Mii ballat, ahte mis lea dál áibbas ođđa ránnjáriika, mainna boahtá leat váttis ovttasbargat. Soaitá váldit guhká ovdal go mii sáhttit oba jurddašitge dábálaš dillái máhccama.
Ruoššat ballet hállamis olgoriikalaš doaimmaheaddjiide
The Independet Barents Observer -neahttaaviisa almmustahttá ođđasiid eaŋgasgiela lassin maiddái ruoššagillii Ruošša beale lohkkiid váras. Journalismma dilli Ruoššas lea goittotge hui ráddjejuvvon ja Barents Observer doaibma leamaš gildojuvvon Ruošša bealde jo maŋimuš golmma jagi áigge.
Thomas Nilsen lohká, ahte doaimmaheddjiid dilli Ruoššas lea váigat ja son ieš doaimmaheaddjin ii leatge beassan Ruššii guđa jahkái.
– Maŋimuš áiggiid mii leat oaidnán moadde mánu ovdal go Ruošša fallehii Ukraina, ahte dieđu lea váttis fidnet. Máŋggaid aviissaid doaibma lea gildojuvvon ja olbmot eai duostta hállat olgoriikalaš journalisttaide, muitala Nilsen.
Nilsena dieđuid mielde eandalit maŋimuš vahkuid áigge máŋggat ruošša journalisttat leat guođđán riikka ja vuolgán iešguđege guovlluidda Eurohpás. Su mielas dán dilis lea dehálamos muitit dan geatnegasvuođa juohkit rivttes rieđuid Ukraina dáhpáhusaid birra.
– Ferte fal sávvat, ahte soahtedoaimmat nogašedje. Dálá Ruoššain váidalahtti gal buot boares ovttasbargu ja oktavuohta sihkastuvvo eret, oaivvilda Nilsen.
Dábálaš olbmot eai vuos leat fuomášan váikkuhusaid
Girkonjárga leamaš árbevirolaččat dakkár báiki, mas leat oktavuođat Supmii ja Ruššii. Olbmot leat rasttildan rájáid guovllus earet eará gávppašeami ja barggu dihte.
Vuossárgga eahketbeaivve lea hušša girkonjárgalaš gávppi šiljus, eaige doppe dihtto vel soahtedoaimmaid váikkuhusat. Ruoššagiellage gullosta gávppašeaddjiid njálmmis.
Girkonjárgalaččat leat goit hirpmástuvvan Ukraina dilis.
– Áibbas balddihahtti. Ii leat mu eallimii váikkuhan, muhto gelddolaš oaidnit mo dás ovddosguvlui. Šaddet dieđus ráddjehusat ovttastallamii. Mii leat hárjánan dasa, ahte ráját leat rahpas ja sáhttit galledit ránnjás, muitalastá Annbjørg Bye, guhte álggos vuos ii hálit dadjat maide, muhto oanehaš háleštallama maŋŋá goit dasto roahkasmuvvá.
Arnulf Aakerøy mielas Ukrainai falleheapmi ii leat gal buorre ášši, muhto ii leat fuolas das, ahte Ruošša rádjá lea su ruovttu lahkosis.
– Ii leat váikkuhan mu eallimii nu olu. Dieđus jurddašan dan, ahte mo dás ovddosguvlui. In leat dál dutkan mo dat rádjeássiduođaštus lea. Sáhttá leat ahte dohko (Ruššii) ii gánnet šat mannat. Dat lea gitta das, man johtilit ráffi šaddá, muhto lea čielggas, ahte dat mo nu boahtá váikkuhit ovttasbargui rastá rájá, smiehtada Aakerøy.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.
Divvojuvvon 22.3.2022 diibmu 15:39: Girkonjárggas lea sullii 10 kilomehtera Ruošša rádjái iige 50 kilomehtera nugo álggos lei čállon.