Säämist láá majemui iivij ääigi huksim ennuv uđđâ škovlâkuávdáid. Ucjuuvâ kieldâst uđđâ škoovlah láá jo valdum anon, Suáđikylást láá huksiimin já forgâ meid Avveel uđđâ škovlâkuávdáš lii vaalmâš.
Avveel vuáđuškoovlâ já luvâttuv uáppeeh värrejeh čohčuv Kaarre-nommâsâš škovlâkuávdái. Avveel vyelitääsi rehtor Pirkko Olli vuárdá, ete sij uážžuh uđđâ áigásâš, tiervâs, luokkâloonjâid uáppeid.
– Tääl ko taat táálu ceggân aaibâs alda Avveel vyelitääsi, muu pargoloonjâst viiđâ meetter kiäčán, te lii kale lamaš suotâs čuávvuđ oovtâst uáppeigijn, ete tuos tot puátá ja toho mij peessâp, illood rehtor.
Tääl Avveel vyelitääsi, pajetääsi já luvâttuv uáppeeh láá kuulmâ sierâ táálust, mutâ uđđâ škovlâkuávdáást puohah láá oovdâst. Talle meid puoh máttáátteijeeh láá siämmáá káátu vyelni.
– Mist láá ohtsâš máttáátteijeeh kiäh láá jottám škoovlâi kooskâst, te tääl uđđâ škoovlâst resurseh iä pääsi kiäinu oolâ.
Puáris vyelitääsi váldurakânâs lii tiervâs já pyeri oornigist, mutâ tot pieđgejuvvoo uđđâ škovlâkuávdáá paaldâst. Ovdil uđđâ škoovlân varrim uáppeeh joteh škoovlâ puáris rakânâsâin, mutâ sehe pajetääsi ete vyelitääsi šiljoin láá meid koskâpuddâsâš škovlâtááluh sisáimu vädisvuođâi tiet.
Meiddei Avelist škovlâpálgá puáhtá jotteeđ sämikielân. Tondiet uđđâ škovlâkuávdáá vuáváámist já huksiimist láá váldám vuotân meid sämikielâimáttááttâs, muštâl rehtor.
Talle ko puáris škovlâ lii huksejum, te sämikielâlâš máttááttâs ij lah ubâ lamaš. Talle luokkâloonjâin iä lah mahtengin huámmášum taah ääših, muštoot Olli.
– Tääl mij lep pieijâm sämiluokâid paldâluvâi, nuuvt ete anarâš-, tavesämi- já nuorttâlâškielâlâš máttááttâsâid puáhtá toollâđ siämmáin luokkaloonjain.
Rehtor mield sämiluokah láá aaibâs kuávdáš saajeest uđđâ škoovlâst. Puoh luokah láá nube keerdist já uáppeeh joteh váldu-uuvsâ peht luokkáid. Luokâid puáhtá meid mutteđ tom mield, mon ennuv láá sämikielâg uáppeeh.
Aanaar uđđâ škovlâ valmâštuvá ive 2024
Avveel škovlâkuávdáá huksim já vuáváám lii eskân algâ, ko meid Anarist já Čevetjäävrist vyerdih uđđâ škoovlâid.
Aanaar kieldâ váldustivrâ meridij moonnâm ive, ete Aanaar uđđâ škovlâ kalga valmâštuđ ive 2024. Talle meridui meiddei tot, ete uđđâ škovlâ huksejuvvoo siämmáá sajan kost tááláš škovlâ lii. Aanaar škovlâliih oroh uásild koskâpuddâsâš škovlâviistijn já uásild puáris škoovlâst.
Meid Čevetjáávrán vuávájeh uđđâ škovlâviste, mutâ vala ij lah tiätu kuás uđđâ škovlâ huksejuuččii.
Suáđikylást uđđâ škovlâkuávdáš kolgâččij meid valmâštuđ ive 2022 porgemáánust. Škoovlâ nommân lii väljejum Tähtikunnan koulu.
Vuáčust še láá vuárdám uđđâ škoovlâ kuhháá. Kieskâd Suáđikylá kieldâ meridij čuávdiđ uđđâ škovlâloonjâi huksim Vuáččun aalgâst nuuvt, ete sirdeh Suáđikylást mooduuluási Vuáččun. Mooduuluási kiddejuvvoo lihâdemhallin. Mooduuluási lasseen Vuáččun huksejeh meid uđđâ oosijd, moh palvâleh ubâ siijdâ.
Meiddei Kärissavvoon škovlâliih peesih čohčuv uđđâ koskâpuddâsâš škovlâloonjâid toos räi, ete uđđâ škovlâ huksejuvvoo. Koskâpuddâsâš škovlâloonjah puátih puáris škoovlâ paaldân.
Avveel škovlâkuávdáá noomâst láá maaŋgah merhâšumeh
Avveel uđđâ škovlâ- já kulttuurkuávdáá nommân lii väljejum Kaarre. Aanaar kieldâ čuovviittâslävdikodde asâttij kišto, masa puohah pessii uásálistiđ já kišto vuáđuld väljejui taat nommâ.
Noomâst láá maaŋgah merhâšumeh já tot meid addel ulmui mielâkuuvijd saje jieš keksiđ merhâšumijd noomân, muštâl rehtor Pirkko Olli. Tom puáhtá jurdâččiđ sämikielâ sääni kärdi-nomâttâs peht. Škovlâliih maneh siisâ váldu-uuvsâst já tast vyelgih ucceeb uásáduvâid.
– Toh puátih tego kirnon já talle maneh. Tiennaalijn tot pygálys kärdi nommâ heivee meid. Rehtor Ulla Hynönen mielâst tot heivij pyereest meid Avveeljuuhân ko Avveeljuuhâ meid muhâttâl.
Puátteevuođâst Kaarre-škovlâkuávdáá siste kávnojeh uápistemkoolbah puoh kuulmâ sämikielân já suomâkielân.
Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.