Sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna bargu lea gártan vuostebiggii.
Kommišuvnna komissára Miina Seurujärvi lea fuolas das, mo kommišuvdna bastá čađahit barggu váilevaš ruhtadeami dihte. Seurujärvi doaibmá kommišuvnna ságadoallin miessemánus čakčamánu lohppii.
– Lean fuolas máŋgga áššis, ahte mo dát bargu joatkašuvvá. Dieđán, ahte ollu sámit lea vuordán dán kommišuvnna barggu álgima ja bohtosiid. Fuolla lea das, ahte bastágo dát kommišuvdna bargat ja jus dat fidne juoga bohtosiid, de mo dat váldojit doppe stáhta bealde vuostá, smiehttá Seurujärvi.
Seurujärvi lokte ovdan maiddái dan, ahte kommišuvnnas váilu ain oktasaš linnjá almmolaš ságastallamii oassálastimis.
Kommišuvdna lea čoahkkimisttis cuoŋománu 8. beaivve beavdegirjji mielde gieđahallan oaivilastima ja oassálastima vealaheapmái ja rivttiid duolbmamii guoskevaš áššiin. Mearrádusa mielde kommišuvdna ii váldde beali almmolaš ságastallamii iige riekteáššiide.
Seurujärvi mielas dát linnjenii leat buorre ja imaštallá, manin sii leat oba ná mearridange.
– Dás ferte ságastallat lasi. Dathan lea áibbas ruossalassii dainna jurdagiin, ahte min doaibma lea rabas.
Komissárat deattuhit rabasvuođa
Kommišuvnna mearrádusas fuolakeahttá komissárat oidnet, ahte lea dehálaš, ahte juohkehaš sáhttá geavahit iežaset lávddiid dieđiheapmái duohtavuohta- ja soabadallanproseassas.
Hannele Pokka lea ieš háliidan doallat rabasvuođa kommišuvnna barggu birra ja háliidan juohkit dieđu iežas sosiála medias ja bloggastis. Cuoŋománu loahpas son gáibidii almmolaččat bloggastis bargoráfi kommišuvnna bargui.
– Juohkehaččas lea dat vejolašvuohta ja jáhkán, ahte mii boahtit ain ságastallat das, mo váldit beali áššiide, dadjá Pokka.
Irja Jefremoff oaidná, ahte diehtojuohkin lea buorre maiddái komissáraid iežaset lávddiin, danin go dán rádjái kommišuvnnabarggus ii leat leamašan olus maid dieđihit.
– Válljejumiid lassin mis eai leat vel leamašan ođđasat muitalanláhkái, byrokratiija ii leat ođđasa veara, dadjá Jefremoff.
Vaikko kommišuvdna ieš ii váldde beali áššiide dahje oassálastte almmolaš sagastallamii, dat ii dárkkut ahte ovttaskas komissára ferte leat jaskat, oaivvilda Heikki J. Hyvärinen.
– Lea dehálaš, ahte kommišuvdna lea oidnosis ja dadjat juoidá áššiid birra, jus dasa lea buorre vuođđu. Ii dat mu mielas mana dieinna lágiin, jus áššebáhpirat čájehit dan, ahte Suomas leat manname heajos guvlui, nu gal das sáhttá dadjat juoidá, oaidná Hyvärinen.
Maiddái Kari Mäkinen oaidná, ahte ovttaskas komissárat sáhttet oassálastit almmolaš ságastallamii, jus nu háliidit.
– Dát lea várra dakkár ášši, mas kommišuvnna siste vel ságastallat ja linnjen sáhttá vel rievdat. Dál leat goit mearridan, ahte kommišuvdnan eat cealkke áššiin maidege. Komissára bargu ii oaivvil dan, ahte gieđat livčče čadnojuvvon, dadjá Mäkinen.
Bargovuogit easkka hábmejuvvojit
Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvdna lea bargan dál jahkebeali. Vihtta komissára leat gártan ohcat oktasaš šuoŋa ja bargovugiid.
Mäkinen muitala, ahte sis lea gollán olu áigi dasa, ahte ohppet dovdat nubbi nuppi. Juohke komissára lea álggahan barggus iešguđet vuolggasajis ja álggu barggut leat váldán olu áiggi.
– Mis lea ovddabealde hui máŋggabealat ja máŋggalágán bargu, masa gullet iešguđetlágan siskkáldas ja mentálalaš elemeanttat. Lea čielggas, ahte váldá áiggi, ahte bargu šaddá njuovžilin ja mii diehtit masa mii bidjat deattu. Dát gullá dán álgoáigodahkii, oaidná Mäkinen.
Komissára Heikki J. Hyvärinen lea seamma oaivilis.
– Mu mielas mii leat mannamin rivttes guvlui, ahte mainna lágiin galgá beassat ovddosguvlui ja makkár áššiiguin.
Áigot ohcat lasseruhtadeami
Goittotge ruđalaš dilli fuolastuhttá buot komissáraid. Juo kommišuvnna barggu álggus stuorra oassi bušeahtas manai duohtavuohta- ja soabadallanproseassa plánema goluide.
Stuorimus oassi bušeahtas gollá psykososiálaš doarjaga ordnemii ja dat lea komissáraid mielas dehálaš.
– Dalle álggus go rehkenasttiimet dárkilabbot, nu dan aitosaš doibmii nappo gullandilálašvuođaide bázii fuolastuhtti unnán ruhta, dadjá komissára Irja Jefremoff.
Kommišuvnnas lea maiddái hui čavga áigetávval. Olles duohtavuohta- ja soabadallanproseassa galggašii čađahuvvot skábmamánu 2023 lohppii. Dán guovtti jahkái kommišuvnnas leat šat sullii 300 000 euro, muitala komissára Hannele Pokka.
Komissárat dadjet, ahte sii áigot bivdit lasseruđa stáhtas.
– Mii sáhttit ieža fuolahit bušeahtas ja dan mii áigut dahkat. Jos bušeahtta ii reahkká, de mii áigut bivdit lasseruhtadeami, dadjá Pokka.
Jáhkku lea goit boahttevuhtii
Komissára Kari Mäkinenii goit oainne, ahte ruhtadili dihte sii eai dálá dilis sáhtáše joatkit bargguset.
– Dat lea stuorra ášši, muhto ii mu mielas dakkár, ahte eat sáhte joatkit barggu. Dán áigodahkii mis leat resurssat, muhto go geahččat boahttevuhtii, de dat ii šat reahkká, oaidná Mäkinen.
Vaikko fuolla boahtteáiggis lea stuoris, jáhkket Hyvärinen, Mäkinen, Pokka ja Jefremoff ain duohtavuohta- ja soabadallankommišuvnna oktasaš bargui.
– Mii johtit dákkár birrasis, mas oktage ii leat Suomas vel johtán. Danin dat lea čielggas, ahte mii ain ohcalit dan barggu vuođu, dadjá Mäkinen.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.