Sámis Ukrainai lea guhkes mátki, muhto anárlaš Kiija Heaikka Hánno, Hannu Kangasniemi bearrašii soahtedilli lea čuohcan sakka. Kangasniemi eamida ruovttuguovlu lea Ukrainas, Vilges-Ruošša rájá lahkosiin.
Ruošša ja Suoma gaskavuođaid ektui Kangasniemi lei guhká bealehisvuođa guottiheaddji, muhto Ruošša presideanta Vladimir Putin ja Ruošša daguid geažil Kangasniemi oaivil lea rievdan.
– Dál lean gal iešge állanan dan guvlui, ahte lea joba riekta, ahte Suopma searvá Natoi. Natoi searvan lea dego ráŋggáštussan Putiniige, ahte ii nie sáhte doaibmat.
Kangasniemi elii Urho Kekkonen presideantabaji áigge ja dalle hárjánedje dasa, ahte Ruoššain galgá birgehallat ja Suopma galgá bisohallat dássedeattus Ruošša ja eará riikkaid gaskkas.
Hannu Kangasniemi ákkastallá Natoi searvama maiddái dainna, ahte Suopma ferte suodjalit iežas riikka. Ruošša lea olu stuorát go Suopma, iige leat sihkkarvuohta das, birgego Suopma okto Ruošša vuostá. Nato-lahttuvuohta livččii áitta ja balddonas Ruššii.
– Juos Ruošša falleha, de dat ii leat dáistaleamen dušše Suoma vuostá, muhto maid earáid vuostá.
Riikkabeaivvit gieđahallet evttohusa Natoi ohcamis vuossárgga
Suopma lea dál ovtta lávkki lagabus bealuštanlihttu Nato. Suoma presideanta Sauli Niinistö ja stáhtaministtar Sanna Marin almmuheigga duorastaga, ahte sudno mielas Suopma galgá ohcat Nato lahttun jođáneamos lági mielde.
Čuovvovažžan Suoma ráđđehusa olgo- ja dorvvolašvuođapolitihkalaš ministtarváljagoddi čoahkkanit sotnabeaivve hábmet evttohusa Natoi ohcamis.
Evttohusa gieđahallet vuossárgga Suoma riikkabeivviin ja loahpalaš mearrádusa árvalit fatnat boahtte gaskavahkkui. Dalle Suopma sáhttá almmuhit Natoi iežas hálus searvat bealuštanlihttui.
Suomas ja Ruoŧas lea leamašan čavga ovttasbargu Nato-proseassaid olis. Suoma presideanta galleda Ruoŧa gonagasa boahtte maŋŋebárgga ja leat árvalan, ahte galledeami oktavuođas gullat mannetgo Suopma ja Ruoŧŧa ovttafáru Natoi.
Yle Sámi gažadeami vástideddjiin 70 proseanta guottihit Natoi searvama
Suoma álbmot lea addán Natoi searvamii nana mandáhta, go maŋimuš oaivilčielggadeami mielde 76 proseantta álbmogis guottihit Natoi searvama. Maiddái sámeservošis oaivilat orrot juohkáseamen seamma proseantajuogu mielde.
Yle Sápmi čielggadii sámeservoša jurdagiid Natoi searvamis gažademiin, masa vástidedje buohkanassii 13 olbmo. Sis sullii 70 proseantta oaivvildit, ahte Suopma galgá searvat Natoi.
Vástideaddjit ákkastallet searvama dainna, ahte dat addá dorvvu Ruošša vuostá. Sávaldat lea, ahte Natoi searvan livčče čielga lassidoarjja Supmii ja uhki Ruššii, amas Ruošša fallehit Supmii.
– Ruošša doaimmat Ukrainas ja Eurohpás leat heajudan dorvvolašvuođa maiddái Suomas. Danin galgá searvat, čállá okta vástideaddji.
Nubbi vástideddji fas čállá, ahte Suomas eai leat eará vejolašvuođat.
– Suopma lea EU-riika ja lea mielde bággehusaiguin ja eará doaimmaiguin vuostálastimen Ruošša falleheami Ukrainai, iige livččii morálalaččat sáhttánge dahkat earáláhkai. Dat guittotge lasiha vára, ahte Ruošša sáhttá joba fallehit maiddái Supmii, go Ruošša orru hui árvitmeahttun aiddo dál.
Nato-lahttuvuođa árvalit lasihit soalddáhiid meari maiddái Sámis
Sullii 15 proseantta vástideddjiin oaivvildit, ahte Suopma ii galgga searvat Natoi. Ággan muitalit earret eará dan, ahte Suopma ii dárbbaš divrras vearjjuid ja leat earáge áššit, maid ferte dikšut, numo dearvvašvuođasuorgi ja sámiid áššit.
– In háliit soalddáhiid, girdiid ja soahtehárjehusaid juohke sadjái, ákkastallá okta vástideaddji.
Maiddái dat, geat dorjot Natoi searvama, árvalit, ahte lahttuvuohta soaitá lasihit soalddáhiid ja soahtehárjehusaid meari maiddái Sámis.
– Sámediggái ja boazoolbmuide galgá máksit juohke hárjehusas buhtadusaid eatnamiid geavaheamis. Bohccuid guottetáiggi ii oaččo ráfehuhttit, čállá okta vástideaddji.
Sullii 15 proseantta vástideaddjiin eai dieđe, galgágo Suopma searvat Natoi. Okta vástideddjiin čállá, ahte dán máilmmi dilis Nato livčče dorvun Supmii, muhto juos dilli ii livčče dákkár, son ii livčče Natoi searvama bealde.
– Gažaldat lea váttes ja mun sávan, ahte olbmot, geat dan áššis mearridit, máhttet smiehtat min riikii buoremusa.
Kangasniemi oaidná maiddái eará molssaeavttuid
Hannu Kangasniemi árvala, ahte Natoi searvama lassin sáhtášedje leat maid eará molssaeavttut. Okta livččii vuos rehkenastit, ahte mo Suopma birgešii Nato haga. Son vihkkehallá maid vejolašvuođa uhcit lihttui ovdamearkka dihtii davviriikkaid gaskkas.
Kangasniemi mieđiha, ahte Natoi searvamis leat maiddái heajos bealit, muhto daid ii sáhte dál nu jurddašit. Son árvala, ahte Suopma sáhttá beroštahttit eanet terroristtaid, juos das šaddá Nato-riika.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.