Sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna ásaheaddjiid ovddasteaddjit sihke Sámedikkis, nuortasámiid siidačoahkkimis ja stáhtaráđi kansliijas leat álggahan ságasteami soabadankommišuvnna dálá dilis.
Duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna bargu lea šaddan eahpečielga ja váttis dillái dan maŋŋá, go Sámedikki nammadan komissára Miina Seurujärvi celkkii iežas eret mannan vahkus.
Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso muitala, ahte ságastallamiin ii leat dahkkon vel makkárge mearrádus.
– Dákkár ságastallamat váldet áiggi. Mii joatkit dán vahku mielde ságastallamiid. Eat leat vel mearridan makkárge áigetávvala man siste mii galgat geargat, muitala Juuso.
Juuso oaivvilda, ahte sihke Sámediggi, nuortasámiid siidačoahkkin go maiddái stáhtaráđi kansliija fertejit dál vuodjut kommišuvnna hástalusaide, ovdalgo sáhttet mearridit kommišuvnna boahttevaš lávkkiin.
– Mii fertet ipmirdit buorebut dili, ovdal go buot oassebealit sáhttet ovttas ságastit, ahte guđe láhkai dáinna áššiin galgá ovdánit dahje mo dasa galgá reageret, dadjá Juuso.
Kommišuvnna čoahkkin Ohcejogas šluhttejuvvon
Eahpečielga dili geažil kommišuvdna lea šaddan dál šluhttet sohppojuvvon čoahkkimiid.
Sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvdna ja Sámi Siida -searvi galge doallat oktasaš čoahkkima miessemánu 24. beaivve Ohcejogas, muhto Sámi Siida lea ožžon kommišuvnnas dieđu, ahte čoahkkin ii šatta, go dilli lea ain eahpečielggas.
Mielde čoahkkimis galggai leat maiddái Norgga beale duohtavuohta- ja soabadankommišuvdna.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.