Sámi musihkaárbevierru leamašan guhká rašes dilis, ja luođi lunddolaš sirdin sogaid siste lea goasii boatkanan. Ohcejoga gieldda Juoiggastit!-prošeavttas leat háliidan ealáskahttit luođi, ja dál lea gárvánan vuosttas juoiganoahppoplána dáidaga vuođđooahpahussii.
Oahppoplána lea čállán Sámi musihkkaakademiija jođiheaddji oahpaheaddji Anna Näkkäläjärvi-Länsman. Son ovdanbuktá dan otne duorastaga vuosttas háve sámi álbmogii.
– Buot dehálamos lea, ahte mii bastit seailluhit luođi nu mo dat lea. Dat lea njálmmálaš árbevierru ja das leat iežaslágan doaibmavuogit, dat lea iežaslágan musihkka.
Suoma stáhta doarju gielddaid ja eará oahpahusa lágideddjiid dáidaga vuođđooahpahusa ordnemis. Juoiggastit!-prošeakta lea ovddidan vejolašvuođaid juoiganoahpahusa bistevaš ruhtadeapmái. Dat lea dehálaš vai fidnešii ulbmillaš ja jeavddalaš juoiganoahpahusa. Oahppoplána fertii maid deavdit Suoma dáidaga vuođđooahpahusa gáibádusaid.
Näkkäläjärvi-Länsman muittuha, ahte juoiganoahpahusas ferte seailluhit musihkaárbevieru guovddášárvvuid.
– Dat lei stuorámus bargu mus, ahte mun basten čállit oahppoplána, mii lea Suoma stáhta ovddasteddjiid mielas dohkkehahtti ja luohtehahtti, muhto seammás oahppoplána bastá seailluhit sámi kultuvrras vuolgi jurddašanmálle, muitala Näkkäläjärvi-Länsman.
Ulbmilin ealáskahttit sámiid musihkkaárbevieruid
Juoiggastit!-prošeavtta ulbmilin lea leamaš ealáskahttit juoiganárbevieru jeavddalaš ja ulbmillaš juoiganoahpahusain. Jagis 2020 álggahan fidnus leat lágidan earret eará instrumeanta-, lávlun-, koara- ja juoiganoahpahusa mánáide ja nuoraide.
Prošeaktajođiheaddji Kati Eriksen muitala, ahte prošeavttain leat beassan hukset iešguđet skuvlenvugiid ealáskahttit, nannet ja ovddidit sámemusihka, mii leamašan rašes dilis.
– Juo dalle go proseassa lea vuolgán johtui, mis lei dieđus, ahte luohti ja buot árbevirolaš sámemusihkat leat rašes dilis ja daidda ferte bargat juoidá. Dakkár lunddolaš luođi sirdin, mii lea ovdal dáhpáhuvvan soga siste, lea boatkanan. Dál mii fertet bargat dán ealáskahttima ulbmillaš ja jeavddalaš oahpaheami bokte, muitala Eriksen.
Eriksen muittaša, mo Sámi musihkkaakademiija álggus plánegohte juoiganoahpahusa, sii fuomášedje, ahte juoigan lei jávkan nuoraid ja mánáid gaskkas.
– Go álggiimet rávesolbmuid skuvlet, de gávnnaheimmet, ahte mis ii leat vuođđu. Vuođđodáiddut ja dieđut eai gávdno, danin go luođi sirdin lea boatkanan sohkabuolvvaid gaskkas. Árbevieru badjin doallan lea leamašan ovttaskas musihkkariid duohkin, dadjá Eriksen.
Ulbmilin lea, ahte oahpahusa bokte maiddái luohteárbevierut seilot buolvvas bulvii. Gažaldat lea goittotge ain dat, mo ja gos oahppoplána ávkkástallojuvvo boahtte áiggis.
Eriksen muitala, ahte gielddat dahje eará vejolaš lágideaddjit sáhttet ohcat stáhtas ruhtadeami dáidaga vuođđooahpahussii ovdamearkka dihte juoiganohppui.
– Diet ruhtadangažaldat lea ain gaskan, iige dat boađe vel čoavdašuvvat dán prošeavtta olis. Jus dán háliida joatkit fásta doaibman ja gielddat háliidit dan fállat, de gielddat álget dán ordnet. Mii leat goittotge prošeavttas oahppoplána juo bargan dan várás, muitala Kati Eriksen.
Semináras ovdanbuktet vugiid juoiganárbevieru seailluheapmái
Ohcejoga gieldda Juoiggastit!-prošeakta ordne _Juoigan dáidaga vuođđooahpahusas -_seminára otne duorastaga diibmu 17.
Ođđa oahppoplána ovdabuktima lassin vásáhusáššedovdi ja juoiganoahpaheaddji Laura Tapiola muitala semináras iežas persovnnalaš mátkkis luođi ja juoiganoahpahusa máilbmái. Semináras gullat maid prošeavtta oahppiid luđiid.
Seminára lágiduvvo Sámi musihkkaakademiijas Ohcejogas, muhto oassálastin lea vejolaš maid Teams-liŋkka bokte. Seminára lágiduvvo suomagillii.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.
Loga maid: