Sámi oahpahusguovddáš áiggošii čohkket doaimmaidis čuovvovaš jagiid áigge Anárii. Ulbmilin lea earret eará divodit váldoskuvlavistti, hukset ođđa oahpahusnjuovahaga ja biergguid gieđahallansajiid Anárii ja maiddái čohkket buot ásodatohppiid Jeerai.
Skuvlla oahpahusnjuovahat doaibmá dálá dilis Doaivunjárggas, moaddelot kilomehtera Anáris davás. Sajit leat sihke teknihkalaččat ja geavaheami dáfus boaresáigásaččat, muitala Sámi oahpahusguovddáža rektor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen.
– Njuovahaga ja biergguid gieđahallansajiid lea ulbmil hukset nu, ahte dat bálvalit geavaheddjiid, ja danin leatge oahpásmuvvan njuovahagaide sihke Kárášjogas ja Gálddoaivve bálgosis, čilge Rasmus-Moilanen.
Guovllu boazodoallit leat geavahan ja láigohan Doaivunjárgga njuovahaga ja čuohppanlanjaid olu. Sámi oahpahusguovddáš áiguge bovdet guovllu bálgosiid ođđa njuovahaga plánemii mielde boahtte čavčča.
– Mii váldit bálgosiid vuhtii. Jus ođđa njuovahat boahtá Anárii, de dat bálvala sihke min oahpahusa ja bálgosiid. Dát lea guovllu bálgosiidda ávkin.
Mearrádusaid ođđa njuovahaga huksemis dahket, go plánat leat gárvásat. Árvalusaid mielde ođđa njuovahat ja čuohppanlanjat sáhtáše leat geavahusas čakčat 2025.
Doaivunjárgga doaibma nohká – ásodaga viiddidit
Sámi oahpahusguovddáža ovddidanplána lea dahkkon ovttas Senaatti-kiinteistöt fitnodagain, mii vástida stáhta doaibmasajiin.
Sámi oahpahusguovddážis leat geavahusas máŋggat logit ráhkkanusat ja visttit Anáris ja Doaivunjárggas lahka Gápmasa. Doaivunjárggas leat dán rádjai oahpahan boazodoalu- ja luonddusuorggi oahpuid.
Skuvlla plánain lea dál čohkket oahpahusa Anára girkosiidii ja buot doaimmat Doaivunjárggas nohket prošeavtta maŋŋá.
– Go Doaivunjárgga doaibmasajit sirdásit Anárii, de olles oahppolágádus doaibmá dán seamma kampus-guovllus. Njuovahat livččii dieđus vel sierra. Dát gáibida maiddái ásodaga viiddideami Anáris, muitala Rasmus-Moilanen.
Anára váldoskuvlavistti lea áigumuš divodišgoahtit geasset 2023 ja ulbmilin lea sihkkarastit buori sisáimmu doppe. Skuvlavistái bohtet ođđa luohkkálanjat ja maiddái náhkiid gieđahallansajiid ođasmahttet oalát.
Divodemiid čađahit muttuid mielde, dasgo oahppolágádus lea doaimmas olles divodanáigodaga. Buot ođasmahttinbarggut ja divodeamit galggaše leat gárvát ja dahkkon álgojagis 2025.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.