Ville Ásllat Pedar, Pedar Järvensivu, lea 22-jahkásaš nuorra, guhte ássá lahka Ohcejoga, Máttajávrre davágeahčen. Dáppe Ohcejogas son lea ássan olles eallenagi, earret dál go lea studeremen Turku allaskuvllas. Son lea bajásšaddan stuorra bearrašis, gos leat váhnemat ja oappážat, ja sii leat oktiibuot gávccis.
Ville Ásllat Pedar lea álo friddjaáigge liikon guolásteapmái dan eará hámiide, eanemustá stággobivddus son lea loaktán áiggi unnivuođa rájes. Álohii Järvensivu lea johtán áhčis mielde guollebivddus ja ná oahppan máŋggalágana. Ieš guolásteapmi ja skihpárat leat maid oahpahan.
– Áhčči oahpahii oaggut nu geassit go dálvitge, sáimmastallat, oahpahii ovdamearkka dihtii mo galgá lohkat rávnnji, gos mannet fávllit, mo guolli láhtte eará čázis ja eará áiggi geasis ja nu ovddos guvlui. Álo oahppá lasi go johtá seammalágan olbmuiguin, diehtá Järvensivu.
Luossabivdu lea váimmu ášši
Järvensivu ráhkkáseamos astoáiggedoaibma lei luossabivdu, mas son lohká vel guolástettiin fidnen biepmu dálvái. Ja dan lassin son sugahii mátkkálaččaid Deanu alde, mii maid buvttii lassi ruđa skuvlavázzái.
Järvensivu ruoktu lea buorre luossajoga gáttis, gos son lohká lean álki vuolgit bivdui. Duottarbivdui ferte álo ráhkkanit ja vuolgit mátkki duohkai.
Dálge Pedar Järvensivu čatná mielas dolgevuokkaid ieš. Eanáš luossadolgevuokkaid das fuolakeahttá, ahte ii oaččo bivdit luossaguoli, muhto dan doaivagis, jusmat son beasašii vel luossabivdui.
– Das lea maid iežaslágan friddjavuohta, go beassá iežas oaivila mielde čatnat vuokkaid.
Eallimii gávdnon gulul dássedeaddu
Pedar Järvensivu lea unnagándda rájes speallan sisbandy, ráigespáppa. Son movttáskii searvegotte ráigespábbarieggás. Sisbandy Järvensivu dovddai leat viehka buorre ja das de movttáskii eanet ah’ eanet. Logahatáigge speallan bázii vánison, muhto máddin son gávnnai spealu ilu ođđasit.
Gieskat Järvensivu geahččalii, mo lea duolbmat Gálddoaivi ultra trail -meahccesihkkelgilvvu 130 kilomehtera. Vuolgga lei Njuorggámis njuolga bajás Buolbmátjávrri guvlui ja das meahci čađa birra Gálddoaivvi bálgosa, gos sihkkelastit de čierastedje miehtá Áilegasa vulos mollii Ohcejohkii. Järvensivu lohká leat mátkái duđavaš, vaikke hárve jáhkii su buvttehit mollii.
– Mus ledje guokte skihpára beare ilden fárrui, mun čuorbin vulgen. De máŋgasat lohke mun in boađe ceavzit dan mátkkis, in boađe máhccat ruoktot. Muhto dat manai bures. Mus ii lean eará ulbmil go beassat mollii ovttas skihpáriiguin. Mun gávdnen doppe Mierašluobbalis iežan siskkáldas sihkkelvuoddji.
Ođđa gávpoteallin Turku gávpogis ovttas nieidaskihpáriin
Järvensivu gávnnai dálá nieidaskihpára sullii golbma jagi dássái. Dat váikkuhii dasa, man gávpogii Järvensivu vuolggášii logahaga maŋŋá studeret. Nieidaskibir lei boahtán bargui Njuoggámii davás vuoddjun dihte ráfis sisabeassaniskosii ja vásihit ođđa guovllu.
Järvensivus lei skuvlabálggis ovddas ja ohcanláhkai. Nuba songe manai nieidaskihpára maŋis ja ozai heivvolaš skuvlasuorggi Turkus. Ohcejohka lea nu unna giláš, ahte doppe eai leat olus skuvlenvejolašvuođat.
Järvensivu lea duđavaš oktasaš eallimii Turkus, vaikke ruovttuahkit váivvida ja dagašii miella duoddarii. Oktasaš eallin stuorra gávpogis ođđa birrasis lei maid sutnje ođđa ja earálágan vásáhus.
– Olmmoš hárjána vaikke masa ja birge doppe gosa gártá, go beare máhttá jurddašit rivttesláhkái, nu ahte ii dat leat loahpalaš dilli. Ii doppege leat nu váivi, muhto in mun dohko áiggo báhcit gal.
Gávpogis váillaha ruovttuguovllu čáppa duovdagiid
Järvensivu ii láve nu plánet eallimasas. Son háliida juste dál vuodjut skuvlii ja válmmaštuvvat jagi geažes ja beassat bargui. Gávpothušša ii álo leat nu miela mielde.
– Galhan dat váikkuha millii, go čáppa ráfálaš duovdagat jávket. Birra leat geardeviesut, ollu asfáltá, dievva biillat ja garra válla birra jándora. Galhan das olmmoš juoga nu láhkai áŧestuvvá.
Järvensivu mielas gávpotolbmot eai leat hárjánan ja eaige leat gergosat hállat vieris olbmuiguin, earet boarrásut viehka. Dan ádden leamašan váttis ja buktá sutnje hástalusa.
– Jos dárbbaša goas nu veahki ja manná vaikke muhtun vieris olbmos jearrat rávvagiid, gos dat ja dát báiki lea, de hárve fitne obba vástádusa. Olbmot mannet šohkkii ja imaštallet, manin bohtet hállat munnje. Guldalit beare bealljebilttuin musihka ja lohket, ahte sis lea hoahppu ja vihket báhtui.
– Dáppe olbmot leat ollu eanet rahpas, ustitlaččat.
Ohcejogas ja sámeguovllus Järvensivu ahkiduššá buot, luonddu ráfi, čáppa ruovttubáikki, iežas buriid ustibiid ja luonddu lagaš astoáiggedoaimmaid. Joba duottar ádjagiid, mat golget guovtte beale ruovttu.
Yle Sámi radio sádde Geasseguossi-prográmma geasi áigge juohke vuossárgga. Prográmmaid sáhtát guldalit maiddái Yle Areenas.
Dievasmahtton 29.8. diibmu 10.00 guovtti kapihttaliin.