Boahtte dálvve sáhttá gártat leat dárkilut elrávnnji geavaheamis. Šleađgga haddi lea olles fártta goargŋumen ja stáhta sáhttá šaddat juobe muddet šleađgga energiijakriisa dihte.
Stáhta dál njuolga ánuha seastit elrávnnji vuosttas geardde maŋŋá 1970-vuođđologu. Kampánnjas bivdet unnidit viesuid liekkasvuođa ovttain gráđain, go das jo šaddá seastu.
Suoma eiseválddit árvalit, ahte juovlamánus elrávdnji sáhttá máksit 56 sentte kilováhttadiimmus. Dat lea juo guovttegeardásaš haddi diimmá juovllaid ektui.
Okta mearkkašahtti vuohki seastit šleađgagoluin lea geahpedit liegga čázi geavaheami. Árvalusa mielde okta viđa minuhta liegga čáziin basadeapmi sáhttá máksit badjel euro. Jus basada loika čáziin, seastá olu, rávvejit eiseválddit.
Elrávnnji divrun oidnoge dál maid muorramárkaniin, go olbmot háliidit ligget muoraiguin stobuideaset boahtte dálvve.
Giđđat čuvggoda maiddái šleađgamárkaniin
Šleađgaáššedovdiid árvalusa mielde guhkes ja galbma dálvvi maŋŋá giđđat čuvggoda. Elrávnnji futurahattiid vuođul sáhttá árvalit, ahte haddi lea alimus muttus jagi molsašuvvamis. Giđa guvlui go mannat, de elrávnnji golahus geahppána ja dan mielde maid haddi njiedjá.
Fingrid-vuođđofierpmefitnodaga doaimmahusjođiheaddji Jukka Ruusunen lohká Yle jearahallamis, ahte šleađgga haddeovdáneapmi orru nu gohčoduvvon stuorra govas hui čuovgat. Elrávnnji buvttadeami, eandalitge bieggafámu huksen, lea ožžon fártta ja dat lea ávkin maid dábálaš olbmuide, geat golahit elrávnnji.
– Buot lassebuvttadeapmi vuolida šleađgga hatti. Mearkkašahtti investeremat bieggafápmui leat justa dat, mat mielddisbuktet hálbbit šleađgga, oaivvilda Ruusunen.
Norggas ja Ruoŧas elrávnnji haddi lea guovlluid mielde
Ruoŧas ja Norggas erohusat hattis leat stuorrát, ja elrávnnji haddi rievdá guovlluid mielde.
Mátta-Ruoŧas haddi lea badjin, go doppe buvttadit unnán elrávnnji. Mannan gaskavahku Skånes elrávdnji mávssii 7 kruvnnu, dahjege 0,65 sentte. Seamma áigge Norrbottenis, Luleås osttii rávnnji 13 evrriin.
Davvi-Norggas elrávdnji lea beanta nuvttá go veardida Supmii ja Ruŧŧii. Doppe haddi leamašan sullii 10 evrre. Máddin dilli lea áibbas eará, go álgovahkus doppe elrávdnjehaddi lei oktan vearuin juobe badjel logi kruvnnu, dahjege badjel euro.
Davvi-Norggas hálbbes hattiid čilgejit dainna, go doppe lea bieggan ja arván olu. Šleađgga davvin ii leat goittotge vejolaš fievrredit Mátta-Norgii.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.