Girku ja sámiid gaskasaš soabadallan proseassa beassá álgit jagi 2023 álggus. Suoma evangelalaš-luteralaš girku girkolaščoahkkin mearridii mannan vahkus várret guovttejahkásaš soabadanfidnui oktiibuot 180 000 euro. Fidnu namman leat árvalan Sämmiliih kirhoost, Sä’mmla ceerkvest, Sápmelaččat girkus, Saamelaiset kirkossa.
Sámiid ovddasteaddji Máret Iŋgá Länsman doalai girkolaščoahkkimis sáhkavuoru, mas son ovdanbuvttii sávaldaga fidnu ruhtadeami ja álggaheami bealis. Länsman mielas deháleamos girku ja sámiid gaskasaš soabadallamis lea dat, ahte duohtavuohta boahtá ovdan.
– Ovdal go mii sáhttit soabadallat, mii dárbbašat gullat duohtavuođa. Mii dárbbašat, ahte buot sápmelaččaid gullet beroškeahttá das, ahte makkár osku lea, oaivvilda Länsman.
Mearreruđain sáhttet dál ollašuhttit proseassa, mii lea iehčanas ja sierra stáhta ja sámiid duohtavuođa- ja soabadanproseassas. Länsman sávvá, ahte fidnui biddjo sadji ja addojuvvo áigi.
– Dat lea dieđusge hui dehálaš, ahte gii nu sáhttá vuđolaččat vuolgit sápmelaččaid galledit ja johtit dáid sámi gilážiin ja fitnat olbmuid gallestallamin.
– Midjiide sápmelaččaide lea hui dehálaš luohttámuša huksen, ahte dat ii leat muhtin stuorra sáles buohkaide ja muhtin áigge muhtin virgeolmmoš min doppe guldala. Muhto dat boahtá buorre diliin ja dat lea min iežamet olmmoš. Lea hui stuorra mearkkašupmi, ahte mii beassat muitalit dan iežamet gillii, dadjá Länsman.
Ođđa doaimmat háviid divššodeapmái
Earenomážit sámeváinniid máhcaheapmi lea lokten girku ja sámiid gaskavuođaid ja váttis historjjá oidnosii. Mannan borgemánus máhcahuvvojedje 1800- ja 1900-logus dutkamušaid váras roggojuvvon 140 sámeváinni fas Sápmái ja sivdniduvvon eatnamii. Länsmanii dát leamašan hearkkes ášši.
– Stuorra jearaldatmearka lea, ahte leago doppe mii nu eará, mii lea boastut geavvan, go dát hávddiid boltumat. Ahte mii eará lea dáhpáhuvvan. Min dálá sohkabuolvvat, mii leat gal oalle stuorra gažaldatmearkan, dadjá Länsman.
Länsman sávváge, ahte go fidnu lea čađahuvvon, de áššit eai báze dasa.
– Mun goit sávašin muhtinlágan ođđa doaimmaid maid mii sáhttit buktit, ahte dat hávit divššoduvvoše nu, ahte girku ja sámiid gaskii boađáše mat nu ođđalágan doaimmat, jus dasa lea dárbu, dadjá Máret Iŋgá Länsman.
Sámebáhppa: "Váttis áššiin lea lohpi hállat"
Ruđa juolludeami geažil Anára searvegotti sámebáhppa Mari Valjakka bargagoahtá duohtavuohta- ja soabadanproseassa bargin. Lassin fidnu doarjjan doaibmá sierranas stivrenjoavku.
Valjakka oaidná, ahte girku ja sámiid soabadallan lea vuolgán johtui juo dalle, go bismá Samuel Salmi bivddii sámiin ándagassii girku dahkan vearrivuođaid jagis 2012. Valjakka mielde proseassas deattuhuvvo sielu divššu barganvuohki sihke geahččanguovlu, mii gohčoduvvo fidnus “jeageldási” geahččanguovlun.
– Dáinna válddahallo dat, ahte fidnus háliidit gávnnadit sápmelaččaid ovttaskas olmmožin ja searvvušin sápmelaččaid ruovttuguovllus ja gávpogiin sihke fállat dorvvolaš vuođu gieđahallat girkui, oskui ja oskkoldahkii laktáseaddji rašesge fáttáid. Sávan, ahte dát fidnu loktešii ovdan positiiva áššiid sápmelaš árbevieruin girkus, dadjá Valjakka.
Ulbmilin lea, ahte proseassas sápmelaččat besset muitalit áššiid birra iežaset eatnigillii.
– Váttis áššiin lea lohpi hállat. Nuppe dáfus ulbmil lea čielggadit, ahte mii lea dáhpáhuvvan. Dát geahččanguovlu lea dehálaš, vai historjjá vearrivuođain sáhttá oahppat ja soabadeapmi lea vejolaš, dadjá Valjakka.
Fidnu ollašuhtto bismmáidčoahkkima kansliija ja Oulu bismágotti ovttasbargun. Valjakka muitala, ahte sámit galget ieža beassat meroštallat, makkár áššit proseassas deattuhuvvojit.
– Sávvamis dát fidnu veahkeha nannet sápmelaččaid ja sámegielaid ja kultuvrra sajádaga girkus. Sápmelaš eallinvuohki lea álot čatnon gillii, kultuvrii ja lundui. Danne livččii lunddolaš, ahte dát bealit čalmmustahttojuvvojit dán fidnus, dadjá sámebáhppa Mari Valjakka.
Yle Ođđasiid Sámis ja Beaivvi ságaid sáhtát maid guldalit Yle Areenas.