Sápmi
Saamelaiskäräjät koolla Inarissa 29.11.2022.
Sámediggeáirasat lea čoahkkanan dievasčoahkkimii Anára Sajosii 29.11. Oassi áirasiin lea mielde gáidduisin. Govva: Inger-Elle Suoninen / Yle

Yle Sápmi čuovui: Sámediggi dohkkehii sámediggeláhkaevttohusa – evttoha riikabeivviide rievdadusaid gieldamandáhtaide

Yle Sápmi čuovui Sámedikki badjelmearálaš dievasčoahkkima dán artihkkalis.

    • Anni-Saara Paltto
    • Xia Torikka
    • Mira Rauhala
  • Sámediggi mearridii maŋŋebárgga 29.11. dievasčoahkkimis dohkkehit ráđđehusa sámediggeláhkaevttohusa.
  • Dievasčoahkkin goit evttoha riikabeivviide nuppástuhttit láhkaevttohusas 10 paragráfa, mii guoská gieldamandáhtaide.
  • Áirras Pigga Keskitalo evttohii, ahte Sámediggi hilgu láhkaevttohusa. Lága dohkkeheapmi vuittii jienasteamis čielga eanetloguin, jienaiguin 15–3. Jienasteamis guđđojuvvui okta guoros jietna.
  • Anu Avaskari evttohusa mielde Sámedikkis galget leat unnimustá guokte lahtu ja okta várrelahtu Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddain ja Soađegili gieldda Lappi bálgosa guovllus. Loahpat 13 lahtu válljejuvvošedje jietnameari vuođul, goittotge nu, ahte unnimustá vihtta lahtu dain galget leat sámiid ruovttuguovllus.
  • Jienasteamis Avaskari evttohus šattai Sámediggi virggálaš oaidnun láhkaevttohusas. Vuostálágaid ledje stivrra evttohus ja Avaskari evttohus. Jienastemi boađusin šattai 15–0. Guoros jienat bohte njeallje. Golmmas guđđe sierraoaivila.
Mira Rauhala

Sámedikki dievasčoahkkin lea nohkan.

Mira Rauhala

Golmmas guđđe sierraoaivila

Kyrö guođđá sierraoaivila nubbi čuoggái viđát paragráfas ja Inka Kangasniemi guorrasa dasa. Nu dahká maiddái Pigga Keskitalo. Dál gieđahallamis lea viđát paragráfas goalmmát čuokkis. Sámediggi mieđiha stivrii fápmudusa ovddidit láhkaevttohusa ja dárbbu mielde ráđđádallat nuppástusevttohusain, jos ášši ii sáhte dan hohpolašvuođa dihte doalvut Sámedikki ođđa čoahkkimii. Dál čoahkkin ovdána čoahkkima loahpaheapmái diibmu 18.41 ja čoahkkin nohká.

Xia Torikka

Kari Kyrö geassá evttohusas soabadeami ordnemis eret

Sámediggi ságastalai dál das, jienastitgo dál Kari Kyrö evttohusas ordnet soabadeami almmolaš sierramielelašvuođaide.

Leo Aikio, Asko Länsman ja Sámmol Lukkari eai guottit dán gieđahallama dál dán oktavuođas. Pirita Näkkäläjärvi mielas dakkár olggobeal veahkki ja sierra soabadeapmi ii dárbbašuvvo obage.

Kyrö lohká, ahte son geassá dán evttohusa dán vuoro eret. Son goittotge ain oaivvilda, ahte dilli sámediggelága ođasmahttima olis lea šaddan beanta mirkkolažžan.

Xia Torikka

Avaskari evttohus vuoitá

Dál jienasteamis leat vuostálágaid stivrra evttohus ja Avaskari evttohus.

Avaskari evttoha, ahte Sámediggi dohkkeha láhkaevttohusa muhto lasiha rievdadusa láhkaevttohusa 10 paragráfa vuosttas momenttii nu, ahte rievdadit fástabáikkiid Sámediggái gielddaid mielde.

Stivtta evttohus lea JAA ja Avaskari evttohus fas II.

Jienastemi boađusin šattai 15 -0. Guoros jienat bohte njeallje. Avaskari evttohus vuoitá.

Mira Rauhala

Čoahkkimis ságastallet dál áššiid gieđahallanortnegis

Kari Kyrö jearrá, áddiigo son riekta ahte dat geat guottihit Avaskari ráđđádallanevttohusa, de sii guottihit maid olles láhkaevttohusa seammás.

Juuso nanne, ahte ášši lea nu mo Kyrö logai.

Anni-Saara Paltto

Keskitalo evttohus ii guottihuvvo

Dievasčoahkkin jienasta stivrra evttohusas ja Pigga keskitalo evttohusas hilgut sámediggeláhkaevttohusa.

Stivrra evttohus vuoitá jienasteami jienaiguin 15–3. Jienasteamis addojuvvui okta guoros jietna.

Mira Rauhala

Seurujärvi-Kari evttohus ii fidne guottihusa jienasteamis

Čuovvovaččat jienastuvvo Irja Seurujärvi-Kari evttohusas. Stivrra evttohus JAA ja Seurujärvi-Kari evttohus II.

Stivrra evttohus vuittii 14–1. Njealjis guđđe guorus jiena.

Sámediggi ii váldde lasseáiggi

Ságadoalli manná čađa evttohusaid ortnega. Čuovvovaččat jienastuvvo stivrra ja Kangasniemi evttohusaid gaskkas. JAA: Stivrra evttohus lea ahte láhkaevttohus dohkkehuvvo. II: Inka Kangasniemi vuosttas evttohus lea dat, ahte váldo guovtti vahku lasseáigi ášši gieđahallama várás.

Stivrra evttohus vuittii jienaiguin 15-4.

Mira Rauhala

Čoahkkin čađaha vel nammačuorvuma ovdal ášši meannudeami.