Sápmi
Artihkal lea 2 jagi boaris.

Vaššiságat ja rasisma sámeáššiin jávohuhttá nuoraid – gárasavvonlaš Rosa-Máren Juuso: "Gal mun balan"

Gárasavvonlaš Rosa-Máren Juuso oaivvilda, ahte ii duostta ságastallat sámeáššiin, go ballá reakšuvnnaid. Máŋggat rávesolbmot leatge buktán ovdan fuola das, go sámenuorat vásihit vaššiságaid.

Vaššiságat levvet neahtas ja dat bidjá sámenuoraid smiehttat, duostágo šat iežas oaivila muitali almmolaččat. Rávesolbmot leatge fuolas ilgadis vaššiságain, maid nuorat vásihit. Govva: Yle Areena
  • Linda Tammela

Garra ságastallan sámeáššiid birra jávohuhttá sámenuoraid. Ságastallama oktavuođas maiddái garrasánát rasisma leavvagoahtá. Máŋgasat eai šat hálit dadjat maidege, vai eai gártta gillát givssideamis ja cielaheamis. 

Gárasavvonlaš Rosa-Máren Juuso lohká, ahte son lea juobe oaidnán deattániid vássán áiggiid ságastallamiid birra. 

– Iihan dat leat buorre dovdu, go ferte ballat, ahte duostágo hupmat, son dadjá. 

Sápmelaččaid guoski vaššiságain leamaš sáhka earret eará Sámedikki čoahkkimis, gos sámepolitihkkárat bukte ovdan fuola mánáid ja nuoraid boahttevuođas, go sii galget eallit rasisttalaš birrasis. 

Čoahkkimis ovdamearkka dihte várreságadoalli Leo Aikio čujuhii almmolaš ságastallamii ja ballá dan váikkuhit sámemánáide ja -nuoraide boahttevuođas. Seamma sivaid geažil Rosa-Máren Juusoge ii hálit oassálastit sosiála media ságastallamiidda sámeáššiid birra.

– Vehá balán, ahte dakkár njunušpolitihkkár boahtá munnje lohkat juoidá ilgadit. Gal mun sáhtán dádjat, ahte balan, muitala Juuso.

"Biras lea árvetmeahttun"

Vássán áiggiid ságastallankultuvra lea ožžon nuoraid maid orrut oalát jaska. Máŋgasat leat mearridan, ahte eai kommentere moge sámeáššiid mange oktavuođas. Guokte nuora kommentereba Ylei ášši anonyman, go soai ballaba rasismmas.

– Biras lea árvitmeahttun dáppe. In hálit buktit ovdan iežan oaivila dán ságastallamii, lohká Oulus orru nuorra.

Nubbi gávpotnuorra fas dadjá, ahte lea čuvvon dárkilit ságastallama sámediggelága birra. Son ii leat ieš aktiivvalaš ovdamearkka dihte sosiála medias, dasgo su mielas orru dušši váikkuhit. 

Rosa-Máren Juuso lea maiddái lohkan neahttaságastallamiid, main leat su oainnu mielde hui olu boasttoipmárdusat ja vaššiságat. Ságastallamiin maid hállet su mielas hui ilgadit sápmelaččaid birra.

– Dat vehá váivvida, go olbmot eai vealtakeahttá dieđe, ahte masa ferte jáhkkit ja mii lea duohta, Juuso lohká.

Ohcejoga gielddahoavda maid fuolas nuorain

Ohcejoga gielddahoavda Taina Pieski lohká Yle jearahallamis, ahte leamašan sihke suorgánan ja hirpmástuvvan ságastallama stiillas ja lea fuolas sámenuoraid vásihan vaššiságain. Pieski dadjá, ahte son lea oassálastán bargoeallimis máŋggalágán hástaleaddji ášši gieđahallamii, mat leat bohciidahttán dovdduid. Ságastallan sámediggelágas leamašan goittotge dakkár, man son ii leat ovdal oaidnán dahje vásihan. 

Eandalit son morašta daid nuoraid beales, geat leat leamaš njunnožis bealušteamen sámeáššiid medias ja sosiála medias, ja danin gártan gillát jahkeviissaid roavva vaššiságain. 

– Váikkuhus lea máŋggageardásaš dalle, go vaššiságat čujuhuvvojit olbmuide, geat bealuštit sápmelaččaid rivttiid, dadjá Pieski.

Sápmelaččaid psykososiála doarjaga ovttadaga Uvjjas leat fuomášan, ahte sámenuorain soaitá leat eanet áŧestus ságastallankultuvrra geažil. Ovttadaga bargi Lahja Eriksen muittuha, ahte lea dehálaš hállat áŧestusas earáide, iige báhcit áššiin okto.