Sápmi
Artihkal lea 11 jagi boaris.

Stuorra sarvva ruohttá ain Sámi nástealmmis

Giđđadálvve áigge dološ sápmelaččat oidne stuorra sarvva ruohttamin almmigáttis nubbái. Dál leat vel maŋimuš sevdnjes áiggit geahčadit násttiid ja álgui beassá jo dábálaš boazogiikkárin.

Govva: Yle Ođđasat 25.3.14
  • Kaisa Aikio
  • Inger-Elle Suoninen

Dál leat vel maŋimuš sevdnjes áiggit geahčadit násttiid.

Giđđadálvve áigge dološ sápmelaččat oidne stuorra sarvva ruohttamin almmigáttis nubbái. Stuorra sarvva ruohttá ain: Dál go sevnjodettiin geahčá máttás ja lokte čálmmiid almmigáttis gitta bajás, de máttabeale šerres násttiin riegáda sarvva.

Samuli Aikio logaldalai sámi nástealmmis Anára nástebeivviin mannan vahkus.

- Stuorra sarvva lea Sámi nástealmmis iešalddes dat váldoalbmanus. Muhto ieš dat Sámi nástegovva lea áibbas earálagan go eanaš eará álbmogiin. Dat lea jo vuos hirbmat stuoris ja deavdá stuorra oasi oppa násttealmmis. Sámi nástealbmái gullet maid máidnasat ja teoriija máilmmiloahpas. Dan sadjái mis illá gávdno mangelágan árbediehtu das mo máilbmi ja nástealbmi leat šaddan, earágo ahte dat lea gomulohkki, muitala Aikio.

Sámi nástealbmi leat Aikio dieđuid mielde ožžon váikkuhusaid olggobealdege.

- Muhtin nástedoahpagat leat boahtán njuolggoloatnan gitta doppe orienta-, kreikkalaš dahje eurohpalaš máilmmis. Dasto leat dakkár lagašloanat dego dárogielas ja suomagielas: dego suomagiela dajahus sarvva čuoiggaheapmi, mii lea maiddái Kalevalas fárus.

Násttiid dovdama lea álki álggahit Nieidagearret-nástejoavkkus

Fiesttarmáilmme nástegárttain stuorra sarvva osiide gullet earret eara Orion, Jumežat, Vuoksá ja Perseus násttehearvvat.

Sarvva ovdageahtá lea Nieidagearret-nástejoavkku, dan buohkat dovdet, ollu uhca násttit čoahkis. Das násttiid dovdama leage álki álggahit.

Suomas nástediehtága stuorámus guru lea professor Esko Valtaoja. Geahčai almmi de sámi dahje fiestarmáilmmi čálmmiin, de dan gánneha dahkat.

- Dáppe davvin, gos lea vel albmalahkai seavndjat, reahkká go manná čuovggaid olggobealde ja lokte oaivvi, de oaidná olles dan čábbodaga mii doppe lea, Valtaoja dadjá.

Na mii dahká das nu erenomaža?

- Go dušše geahččá bajás ja jurddaša man guhkin buot násttit leat ja buot mat oaidnojit. Leat beaivvážat ja daid birra sáhttet planeahtat jorrat ja doppe sáhttá leat olbmolágan eallin. Sii geahčadit fas deike guvlui min nástti, beaivváža ja imaštallat leagoson dieppe oktage, Valtaoja smiehtada.

Álgui beassá jo dábálaš boazogiikkárin

Dábalaš nástehearvvaid dovdan lea juo ovddosguvlui. Juos násttiide lea beroštupmi, de girjjiin ja neahtas gávdnojit olu dieđut.

Anáris nástebeivviin vahkuloahpas leige olu sáhka nástediehtágis áigeájánin. Beare olggos vaikke dábálaš boazogiikkár gieđas, de dainna juo oaidná olu eambbo go bálljes čálmmiin. Násttediehtagiin gal áigi gollá.

- Ollu sáhttá lohkat ja sáhttáhan alcces skáhppot stuorra nástegiikkára ja geahčadit almmi. Doppe ipmašat eai gal noga! Sáhttá geahččat bálljes čalmmiin ja sárgut dan maid oaidná, ávžžuha Valtaoja.

Geahča lasi maŋŋebárgga Yle Ođđasiin diibmu 15.10!