Sámegiela ealáskahttinprográmma doaibmabijut
Doaibmabidju 1
Giellabeassedoaimma ruhtadeami bajideapmi ja viiddideapmi maid sámiid ruovttuguovllu olggobeallái. Giellabeassebagadeaddji bálkáheapmi.
Mearreruhta bajiduvvo 2013 rájes 700 000 euroi. Mihttomearrin loktet mearreruđa 1,4 miljon euroi.
Doaibmabidju 2
Árrabajásgeassima láhkaásaheami válmmaštaladettiin meroštallo árrabajásgeassinplána vuođuštusaid sajádat.
Dahkko virgebargun.
Doaibmabidju 3
Dakkár oahpahus mii atná ávkin gáiddusoktavuođaid, gárgehuvvo dáhkidit earenoamážit sámiid ruovttuguovllu olggobealde addon sámegiela oahpahusa.
Čielggadus dahkko virgebargun. Čielggadusas árvvoštallet ođastusa olggosgollováikkuhusaid.
Doaibmabidju 4
Láhččo vejolašvuohta sámegiela oahppamii maiddái sámiid ruovttuguovllu olggobealde. Guorahallo leago vejolašvuohta ásahit gielddaide geatnegasvuođa ordnet vuođđooahpahusas sámegiela oahpahusa sámiid ruovttuguovllu olggobealde. Nubbin vejolašvuohtan guorahallo gielddaid vejolašvuođa oažžut stáhta ruhtadeami sámegiela ja sámegielat oahpahusa ordnema váste olles riikkas.
Čielggadus dahkko virgebargun.
Doaibmabidju 5
Sámegielat oahppomateriála buvttadeapmái oaivvilduvvon mearreruđa lasiheapmi grádaid mielde.
Ulbmildássin unnimusat 800 000 euro guhkit áigegaskkain (lei 400 000 euro jagis 2014).
Doaibmabidju 6
Lohkanjagi 2015-2016 rájes sámiid ruovttuguovllus sámegiela ja sámegielat oahpahusa joavkku sáhttet čohkket guokte oahppi dalle go gielddas ii leat muđui vejolašvuohta čohkket oahpahusjoavkku
Mearreruđat eai lasihuvvo.
Doaibmabidju 7
Sámegiella nubbin giellan -oahppanvejolašvuođain dahkko plánaid vuođul giellaealáskahttinfávli vuođđooahpahussii.
Dahkko virgebargun.
Doaibmabidju 8
Ásahuvvo guhkit áigegaskka ulbmilin studeantadutkosa geahččalemiid čađaheami sámegillii dađi mielde go sámegielat oahpahus lassána logahagain Sámegiella eatnigiella-geahččaleapmái integrerejuvvojit guokte esseageahččaleapmi. Dahkko vejolažžan čađahit sámegiela vierisgiellan geahččaleami sihke guhkes ja oanehis oahppomeari mielde.
Válmmaštallon virgebargun.
Doaibmabidju 9
Ollašuhtto sámegiela ja sámegielat oahpahusaid obbalaš árvvoštallan ovttasbarggus sámedikkiin. Árvvoštallan buktá varas dieđu oahpahusa gárgeheami ja mearrádusaid váste.
Ollašuhtto oassin skuvlejumi árvvoštallandoaimma ruhtadeami.
Doaibmabidju 10
Vuođđooahpahusa vuođuštusaid ođasmahttima oktavuođas lasihuvvojit sápmelaččaid ja sin kultuvrii guoskevaš dieđut vuođđooahpahussii Sámeoahpahussii lasihuvvo sámiid árbevirolaš diehtu ja sámiid kultuvrra guoskevaš oasit.
Dahkko virgebargun.
Doaibmabidju 11
Sámegielat astoáiggedoaibma čalmmustahtto oktan Oahpahushálddahusa astoáiggedoaimmaide juolluduvvon ruđaid váldočuoggán.
Máksojuvvo Oahpahushálddahusa mearreruđain.
Doaibmabidju 12
Rávisolbmuid sámegiel oahppofálaldat: sámegielas lohkan- ja čállinmáhtu váile báhcán sápmelaččaide vejolašvuohta
oahppat iežaset giela lohkan- ja čállindáiddu.
Bissovaš doaibma, vejolaš lassiresursadárbbut čielggaduvvojit jagi 2014 lohppii.
Doaibmabidju 13
Nanosmahtto sámegielat árrabajásgeassinbargiid ja oahpahanbargiid vejolašvuođa juksat formálalaš gelbbolašvuohta dan bargui, man sii dikšot.
Ovttasbargu sámegielat oahpaheaddjiskuvlejumiin ja mánáidgárdeoahpaheaddjiskuvlejumiin sihke sámegiela ja sámegielat skuvlejumi addi skuvllaid ja mánáidgárddiid gaskkas nanosmahtto.
Olggosgolut kártejuvvojit jagi 2014 áigge.
Doaibmabidju 14
Oahpaheddjiide ja árrabajásgeassinbarggu bargiide fállo sámegiela vuođđoválmmašvuođa buvttadeaddji dievasmahttinskuvlejupmi.
Oahpahus- ja bajásgeassinbargiid máhttu sámegiella eatnigiellan -oahpahusas, guovtte-
ja máŋggagielatvuođas ja giellalávguma metodain beaiváduvvo.
Ollašuhtto Oahpahushálddahusa mearreruđain.
Doaibmabidju 15
Čielggaduvvo vejolašvuohta hukset motiverenortnega skuvlejuvvon sámegielat oahpahusdoaimma ja árrabajásgeassin bargiide.
Čielggaduvvo virgebargun.
Doaibmabidju 16
Doarjut nuortalaččaid giella- ja kulturguovddáža ásaheami Čeavetjávrái ja dan oktavuhtii huksejuvvo nuortalašgielat bálvalan- ja giellageavahanbiras.
Guovddáža ásahan- ja bajásdoallangolut čielggaduvvojit válmmaštallama áigge.
Doaibmabidju 17
Beaktileabbon dahkat nuortalašgielat čohkkejuvvon materiálaid analyserema ja dutkamuša dainna ulbmiliin ahte giella normerejuvvošii buorebut ja materiálas vuđolaš diehtobáŋku.
Ollašuhtto oassin lágádusaid dábálaš doaibmagoluid. Diehtovuođu huksemis šaddan goluid ferte árvvoštallat sierra.
Doaibmabidju 18
Sámiid ruovttuguovllu eiseválddit sihkkarastet, ahte sin ovttaveardásašvuođaplánat sisttisdollet sámegiela oahpahusa ja eará sámegielat bálvalusaid fidnema buorideaddji doaibmabijuid.
Ruovttuguovllu olggobeal eiseválddit, geaid doaibmaguovllus orrot mearkkašahtti ollu sámegielat olbmot sámegielagiid oppalašmearri ektui galget sihkkarastit, ahte bálvalandárbbut sámegielaiguin leat váldon vuhtii ovttaveardásašvuođaplánas.
Ollašuhtto oassin virgebargguid.
Doaibmabidju 19
Sámi kulturmearreruđa figget stuoridit gráđaid mielde jagiin 2015–2017.
Olggosgollováikkuhusat árvvoštallojuvvojit.
Doaibmabidju 20
Oaivegávpotguvlui ásahuvvo sámiid deaivvadanbáiki dahje doaibmaguovddáš, man oktan bargun lea sámi kultuvrra ja sámegielaid ovddideapmi.
Olggosgollováikkuhusat čielggaduvvojit válmmaštallama oktavuođas jagiid 2014–2016 áigge.
Doaibmabidju 21
Sámegielat mánáid- ja nuoraidkultuvrra, mielde váldo maid lihkadankultuvrra, doarjun váldo váldočuoggán juolludettiin stáhtadoarjagiid dáidaga, kultuvrra, lihkadeami ja nuoraidbarggu surggiin.
Ollašuhtto stáhta bušeahta mearreruđain earenoamážit kultuvrra, lihkadeami ja nuoraidbarggu surggiin.
Gáldu: http://www.minedu.fi/export/sites/default/OPM/Verkkouutiset/2014/07/liitteet/pohjoissaamenkielinen_kaannos.pdf