Ohcejoga boares hávdeeana leamašan anus 1700-logu rájes. Ođđasamos hávddit leat 1930-logus. Áigi ja dálkkit leat borran muoras duddjojuvvon ruossaid nu, ahte dat leat jo masá oalát mieskan. Ohcejoga searvegotti mearreáigásaš girkohearrá Päivi Aikasalo muitala, ahte hávderuossaid duddjongurssa leat evttohan searvegotti olbmot, go sii hálidit ođadit ja ordnet boares hávdeeatnama.
– Idea iešalddes vulggii searvegotti olbmuin. Muhtin searvegoddelaččat ledje fuolas boares hávdeeatnamis ja das, makkár ortnegis dat lea. Mii válddiimet jurdagis vára ja dan láhkai sáhttit beassat álgui hávdeeatnama divodemiin, lohká Aikasalo.
Gii beare sáhttá boahtit duddjot ruossa
Hávderuossaid duddjongurssa oahpaheaddji, fanasduojárin dovdojuvvon Biennaš-Márjjá Jovnna, Jouni A. Laiti ii loga iežas duddjon ruossaid ovdal, muhto son jáhkká, ahte šaddá miellagiddevaš gursa. Olmmoš ii dárbbaš leat nu olu duddjon, go boahtá gursii.
– Mun jáhkán, ahte hávderuossaid ráhkadeapmi ii leat dal nu stoandáris duodji, de mun jáhkán, ahte dan máhttá gal vehá giige duddjot.
– Mii čoahkkanat 13. beaivve hávdeeatnamii ja doppe geahččat, ahte man ortnegis leat dat ruossat ja daid mielde livččii oaivil duddjot daid ruossaid, muitala Laiti.
Ulbmilin joatkit oktasaš doaimmaid
Aikasalo muitala, ahte Ohcejoga searvegottis hálidit joatkit doaimmaid, main olbmot ožžot ovttas dahkat juoidá iežaset servvodaga buorrin.
– Ulbmilin lea joatkit doaimmaid, maidda olbmot sáhttet oassálastit. Searvevuohta lea hui dehálaš. Dat, ahte ovttas dahkat ja ovttas guoddit ovddasvástádusa maiddái addá olbmuide olu. Mun jáhkán, ahte olbmot, geat hálidit boahtit ovttas dahkat juoidá iežaset servvodaga buorrin, maiddái ožžot das maid nu. Nu, ahte dat lea baicce ávkkálaš, de dat lea maiddái somá ja miellagiddevaš, suohtas bargu, lohká Aikasalo.
Hávderuossaid duddjongurssa leat ordnen Sámi oahpahusguovddáš ovttas Ohcejoga searvegottiin. Gursa álgá Ohcejoga boares hávdeeatnamis golggotmánu 13. beaivve.