Sámedikki válgalogahallamii leat ohcan dán rádjái badjelaš 600 nuoras sullii 100 nuora. Dat lea dušše guđát oassi dain, geaidda Sámediggi leat sádden reivve válgalogahallamii ohcamis.
Okta ohcciin lea Britt-Ingá Näkkäläjärvi, guhte lea 18-jahkásaš anárlaš logahaga oahppi. Son ozai válgalogahallamii neahta bokte.
Su mielas ohcan orui álggos veháš mohkkái ja dárbbašiige dasa veahki eatnistis.
– Ii dat gal lean nu álki, go gálggai vehá ohcat ja gávdnat dieđuid. Muhto go dieđut gávdnojedje, de lei álki fal čuoggut iežas nama ja buot iežas dieđuid dohko.
Sutnje váddásamos ášši lei dat, go gálggai diehtit áhkuid ja ádjáid dárkilis dieđuid.
– Galggai muitit iežas vánhemii vánhemiid riegádanbeivviid ja visot sin namaid ja dieđuid, go daid dárbbašii dohko deavdit.
Näkkäläjärvi mielas dat, ahte gullá sámedikki válgalogahallamii, addá sutnje vejolašvuođa leat fárus iežas kultuvrra ovddideamis.
– Dat lea dehálaš munnje dan dihte, ahte muge jietna gullo ja das lea mearkkašupmi.
Näkkäläjärvi oaivvilda, ahte sámediggi galgá váldit vuhtii nuoraid dili ja áššiid, iige oaččo heaŋgásit menddo olu doložiidda. Son goit namuha, ahte leat áššit maid ii berre rievdadit.
– Dieđusge dat, ahte eat mana rievdadit giela moge. Eatge min eallinbargguid, boazodoalu ja dehálaš árbevirolaš áššiid.
Jus áhčči ii livčče veahkehan, ohcamuš livčče sáhttán báhcit sáddekeahttá
Ohcejohkalaš Ráste Eriksen lea 20-jahkásaš Sámi oahpahusguovddáža oahppi. Su mielas válgalogahallamii lei álki ohcat neahta bokte, go oaččui veahki áhčistis.
Eriksen atnáge mávssolažžan vánhema veahki go galgá deavdit ohcanskovi. Vánhema veahki dárbbašii maiddái mearrideapmái nappo dasa ohcágo vai ii.
– In livčče várra ohcan, juos livččen okto gártan ohcat, oaivvilda Eriksen.
Ráste Eriksena áhčči meroštalai sutnje dan, manin lea dehálaš gullat válgalogahallamii.
– Dat, ahte beassá jienastit ja váikkuhit áššiide, mat gusket sámiide, oaivvilda Eriksen.
”Lei viehka johtil ohcat”
Oappážagat 21-jahkásaš Áile Keskitalo ja 18-jahkásaš Sárá-Márjá Keskitalo orruba Roavvenjárggas ja leaba goabbáge ohcan sámedikki válgalogahallamii. Soai maid oaččuiga dieđu válgalogahallamii ohcamis lágáš olbmuin.
Áile Keskitalo ozai válgalogahallamii jagis 2018 ja son beasai jienastit juo mannan válggain.
– Dat lea hui álkes vuohki váikkuhit. Danin dat lea mu mielas hui dehálaš.
Sárá-Márjá Keskitalo lea fas logahatoahppi Roavvenjárggas. Son ozai válgalogahallamii dán čavčča neahta bokte, ja su mielas lei álki go ii dárbbašan sáddet boasta bokte báhpáriid.
– Ii dárbbašan go mannat sámedikki siidduide ja ohcat skovi doppe ja deavdit. Dat ii lean moge nu váttis, aŋkke mu mielas ja lei viehka johtilge.
Maid Sárá-Márjá Keskitalo doallá dehálažžan dan, ahte sámedikkis leat dakkár olbmot, geat ovddidit su áššiid. Dat leage oaivesivva dasa, manin son háliida gullat válgalogahallamii.
– Sámediggihan lea ráhkaduvvon ovddidit sápmelaččaid áššiid ja dieđusge lea hirbmat dehálaš munnjege gullat válgalogahallamii. Dat lea dat stuorimus sivva, ja dieđusge go mun dovddan iežan sápmelažžan.
Válgalávdegotti ságadoalli: ”Ii nuppástus dáhpáhuva, juos don it mana dohko orgána sisa”
Válgalávdegotti várreságadoalli Maria Sofia Aikio deattuha, ahte lagašolbmuin lea geatnegasvuohta oahpistit nuoraid maid dán áššis.
– Livčče dieđusge buorre, ahte doppe ruovttus oahpašedje, muhto dathan sáhttet leat earáge olbmot, geat rávvejit ja bagadallet ja muitalit dan nuoraide, mo berre ohcat válgalogahallamii. Sámedikki orgána ieš maid sáhtašii rávvet nuoraid válgalogahallamiid ohcamis, oaivvilda Aikio.
Aikio doallá dehálepmosin dan, go ohcá válgalogahallamii, ahte atná iežas sápmelažžan. Sámedikki válgalogahallamii gullamis leat máŋggalágán mearkkašumit ja oainnut.
– Ii nuppástus dáhpáhuva, juos don it mana dohko orgána sisa. Ii dušše dat, ahte hállat nuoraid áššiid ja boarrásiid áššiid birra ja dat leat sirrejuvvon. Sápmelašhan gálggašii hálddašit buot ja dat lea váttis, son oaivvilda.
Sámedikki válgalogahallamii sáhttá ohcat dán jagi lohppii 31.12.2022 diibmu 16.00 rádjái Sámediggeválggat doaimmahuvvojit 4.9.–2.10.2023.
Sámediggái válljejuvvojit 21 lahtu ja njeallje várrelahtu. Válggat leat juohke njealját jagi. Lassedieđut sámedikki neahttasiidduin Sámediggeválggat 2023.