Anarâšah-searvi lea badjelmearálaš čoahkkimisttis gaskavahku 21.12. molson ságadoalli. Searvvi lahtut jienastedje áššis, go eai dohkkehan dan, ahte dán rádjai ságadoallin doaibman Anu Avaskari doarjjui Sámedikki dievasčoahkkimis sámediggeláhkaevttohusa.
– Mis lei 27.11. jahkečoahkkin, mas válljejedje boares stivrra joatkit. Ieš lean vehá ipmašis ja maiddái morašlaš, ahte searvvi mielas mu politihkalaš doaibma dagahii dákkár reakšuvnna, imaštallá Avaskari.
Loga lasi: Sämitiggelaavâ vuástálisteijee mielâ muttui – laavâ kyeditteh tääl 80 prosenttid Sämitige jesânijn
Avaskari goit joatká ain searvvi lahttun ja čohkká stivrras. Son ii dovdda ahte livčče mangeláhkai vaháguhttán searvvi doaimma.
– Dát lea gal ártegis dilli, ahte dán áigge politihkalaš doaimma geažil bidjet eret ságadoalli báikkis.
Searvvi ođđa ságadoallin válljejuvvui Inka Kangasniemi. Son muitala, ahte searvvi lahtut ledje ovttamielalaččat das, ahte Avaskaris ii leat šat sin luohttámuš.
Kangasniemi joatká, ahte searvi lea systemáhtalaččat vuodján daid anáraččaid rivttiid, geat eai leat dohkkehuvvon sámedikki jienastuslohkui. Searvvi oaidnu lea dat, ahte jus ođđa sámediggeláhkaevttohus boahtá fápmui, de dat heajuiduhttášii vel eambo anáraččaid rivttiid.
– Go searvvi doaibmi ságadoalli Anu Avaskari dasto Sámedikki dievasčoahkkimis skábmamánu loahpas jienastii sámediggeláhkaevttohusa bealis, de searvvi lahtut ledje hirpmástuvvan áššis ja válde oktavuođa stivrralahtuide. Dan dihtii ikte dollon badjelmearálaš čoahkkimis jienasteimmet Avaskari luohttámušas, dadjá Kangasniemi.