Soađegili boares girku lea okta Suoma boarrásamos muorragirkuin. Dat lea huksejuvvon jagis 1689. Vaikko máŋgga boares muorragirkus Suomas gintalat leatge gildojuvvon buollindorvvolašvuođa geažil ja daid sajis geavahit earret eará led-gintaliid, Soađegilis dábálaš gintalat leat ain anus.
Muorragirkuid buollindorvvolašvuođas šattai ságastallan, go juovlabeaivve Mátta-Gárjila eanangottis Rautjärvis bulii gutnan boares muorragirku.
Boles árvala, ahte Rautjärvi girku lei čahkkehuvvon iešdáhtos.
Soađegili boares girku lea gili guovddážis, ja dat lea buorre
Dánge jagi Soađegili boares girku juovlameassus ledje dievva olbmot vaikko girkus ii leat šleađgage. Olbmot eai dárbbašan leat seavdnjadasas, go girkui čuovgga adde gintaliid lassin led-gintalat ja telefovnnaid čuovggat.
Soađegili searvegotti girkoverdde Markus Ronkainen muitala, ahte su bargu lea fuolahit das, ahte gintalat čáskaduvvojit girkomeanuid maŋŋá.
Automáhtalaš alárbma dieđiha, jus girkus buollá, čilge Ronkainen. Gádjunbargit besset jođánit Soađegili girku lusa, dasgo dat lea áibbas Soađegili guovddážis.
Máŋgga eará muorragirku, dego ovdamearkka dihte Bielbbájávrri girku lusa áiggil geargan, sáhttá leat váddásut, dasgo boares muorragirkuid lusa soitet leat guhkes mátki. Dat eai leat dábálaččat giliguovddážiin dego Soađegili boares girku deaivá leat.
Duššadanboaldimii lea váttis ráhkkanit
Gádjunláhka gáibida girkuin gádjunplána ráhkadeami. Dat sisttisdoallá ovdamearkka dihte riskkaid árvvoštallama ja doaimmaid maiguin eastit vahágiid.
– Dákkár duššadanboaldimii lea goittotge váttis ráhkkanit, lohká Kainuu gádjundárkkisteaddji Pekka Heikkinen.