Sápmi
Artihkal lea 2 jagi boaris.

Iida Lappalainen beasai MM-gilvojovkui – nieiddaid jiekŋaskearrus manná bures davvin

Avvillaš Iida Lappalainen lea mielde Suoma nuorra nissoniid riikkajoavkkus, go jiekŋaskearru máilmmimeašttirgilvvut álget ođđajagimánu álggus Ruoŧas.

  • Marianne Ketola

Avvillaš Iida Lappalainen lea válljejuvvon jiekŋaskearru máilmmimeašttirgilvvuide vuollel 18-jahkásaččaid riikkajovkui.

Son speallá guovddážis njunnošis nu gohčoduvvon falleheaddjin. Son gullá Roavenjárgga nissoniid ovddastusjovkui ovttas jumešoappáinis Emma Lappalaineniin.

Vuollel 18-jahkásaččaid joavku vuolgá MM-gilvvuide Ruŧŧii ođđajagimánus. Spealut álget Östersunddas ođđajagimánu 8. beaivve.

Iida Lappalainen muitala, ahte lei gelddolaš fuobmát, go riikkajoavkku oaivehárjeheaddji riŋgii. Hárjeheaddjis ledje goit buorit ođđasat: Lappalainen beassá ovddastit Suoma.

– Leihan dat buorre dovdu, dadjá Lappalainen.

Iida (vas.) ja Emma Lappalainen punaisissa takeissa, jääkiekkohanskat kädessä, ojentamassa jääkiekkomailoja kameraa kohti.
Iida ja Emma Lappalainen speallába dán áigge Roavenjárggas nissoniid ovddastusjoavkkus. Govva: Vesa Toppari / Yle

Lappalainen gal jáhkká, ahte buktá mánáide ja nuoraide movtta speallat jieŋaskearru, go oidnet ná unna báikegottis maid lea vejolaš beassat speallat gitta MM-gilvvuide. Son muitala, ahte davvin leat maid buorit vejolašvuođat speallat jiekŋaskearru.

– Álot lean beassan, go háliidan mannat speallat. Álo lea gávdnon vejolašvuohta, čeahpes hárjeheaddjit ja hárjehallandilli, muitala Lappalainen.

Ovddeš hárjeheaddji muitá bures, go jumežat álggaheigga jiekŋaskearruin

Avvila jiekŋaskearrosearvi Tunturi-Kiekko sátnejođiheaddji Janne Tervahauta árvala, ahte avvillaš nuora MM-gilvokarriearas leat positiiva váikkuhusat gili eará nuoraide.

Tervahauta muitá bures dan, go Iida Lappalainen álggii speallat jiekŋaskearru. Dalle jiekŋaskearroskuvllas Tervahauta lei jođiheaddjin ja máŋggaid jagiid hárjeheaddjin.

Lappalainena jumežat leabage guktot beassan máŋggalágán turneaide jagiid mielde, maŋimuš juovlamánu álggus soai leigga vuollel 18-jahkásaččaid njealji riikka turneas.

– Dalle go nieiddat bođiiga hárjehallamiidda, sudnos lei mokta ja leigga áŋgirat hárjehallat, muittaša Tervahauta.

Janne Tervahauta
Tunturi-Kiekko jiekŋaskearrosearvvi sátnejođiheaddji Janne Tervahauta illuda sakka, go avvillaš searvvi nuorat leat beassán nu viidát. Govva: Vesa Toppari / Yle

Iiba sáhtán hárjeheaddji árviditge, ahte dát nieiddat beasašeigga ovddastit Suoma. Tervahauta suorggahiige positiivvalaččat, go gulai Iida Lappalainena beassan dán riikkajovkui MM-gilvvuide.

– Go lea agibeaivve dás Tunturi-Kiekkos leamaš ja oalle olu návccaid dasa bidjan, de jus iežas ruoktosearvvis soames lea MM-gilvvuin, galhan dat lea fiinna dovdu ja dilli, muitala Tervahauta.

”Avvilis bálggis sáhttá doalvut juobe MM-gilvojovkui”

Tervahauta mielas lea maid dehálaš, ahte jiekŋaskearru lea Anáris ja Avvilis šládja, man leat bastán ovddidit.

– Go Avvilis boahtá jiekŋaskearroskuvlii dahje nieiddaid jovkui, nu dat bálggis sáhttá doalvut juobe MM-gilvojovkui, jos háliida vuolgit dakkár bálgá guorrat, illuda Tervahauta.

Tervahauta mielas lea dehálamos, ahte oažžut mánáid lihkadit, speallat ja valáštallat. Muhto rájiid sáhttá maid geahččalit, jus movttáska.