Árrabajásgeassimis leamašan juo guhká váttisvuođat gávdnat bargiid. Sámegielat mánáiddivššus dát váttisvuohta oidno čielgasit.
Anára gielddas Čeavetjávrri nuortalašgielat giellabeasi doaibma lea bisánan dál oalát, go giellabeassái ii leat gávdnon bargi.
Čeavetjávrilaš Anni Koivisto 2-jahkásaš gánda lea gártan dán geažil suomagielat beaivedikšui. Vánhen atná dili hirbmat váivin.
– Mánáshan livčče riekti dasa, go son lea nuortalašgielat eatnigielat mánná ja dál dasto dat árrabajásgeassin ii šat ordnejuvvo lága mielde. Dieđusge dat lea hui váivi. Ja lean hui fuolas, ahte makkár váikkuhus das lea máná gielladáidui, dadjá Koivisto.
Koivisto oaivvilda, ahte giellabeassi lea hirbmat dehálaš olles nuortalašgielat servošii. Son sávváge, ahte su gánddaš fas beasašii eatnigielat árrabajásgeassimii.
– Lea dieđusge fuolla das, go mánná lea doppe vierisgielat birrasis, ja oainnán ahte dat ii mange láhkái leat máná ovdu. Sámegielat mánná gullá sámegielat árrabajásgeassimii ja sámegielat birrasii, dadjá Koivisto.
Sámegielat sadjásaččaid veadjemeahttun fidnet
Koivisto gánddaš ii leat áidna, gean sámegielat árrabajásgeassinbálvalusaid hedjoneapmi guoskkaha. Anára gieldda árrabajásgeassinhoavda Pikko Saarela muitala, ahte sámegielat bargiid vátnivuohta lea stuorra váttisvuohtan gildii, go illá suomagielat dikšobáikkiidege gávdnet sadjásaččaid.
– Sámegielat bargit leat nu unnán. Dilli lea hedjonan maŋemuš jagi áigge. Sáhttá leat, ahte korona lea váikkuhan dasa maid. Olbmot buhcet olu eanet ja maiddái buohcciluomut leat lassánan. Sadjásaččaid dárbu lea lassánan, čilge Saarela.
Gielda atná nuortalašgielat bálvalusaid dehálažžan. Bargi gávdnan Čeavetjávrri giellabeassái orru goit váttis.
– Dieđusge sávašin, ahte gos nu gávdnošedje bargit ja vel nuortalašgielat bargit. Sávan, ahte sii válddášedje oktavuođa midjiide ja boađášedje roahkkadit bargui. Vejolašvuohta lea maid oahppat giela, muitala Pirkko Saarela.
Eanodagas váttisvuođat gávdnat gelbbolaš bargiid
Maiddái Eanodaga gielddas leamašan váttisvuođat gávdnat sámegielat mánáiddivššu bargiid. Dilli lea hedjonan mannan borgemánu rájes. Mánáidgárdeoahpaheaddji doaibma leamaš guktii rabas ja dasa leat ohcan dušše formálalaččat eahpegelbbolaš olbmot.
Eanodagas leamašan maid váttis gávdnat sámegielat sadjásaččaid golmma beaivedikšobáikái Heahttá, Gárasavvonii ja Gilbbesjávrái, muitala árrabajásgeassinjođiheaddji Sarita Helttunen.
Sámegielat joavkkuid bargiin lea goittot buorre sámegiela dáidu, dadjá Helttunen.
– Giige ii leat báhcán divššu haga. Mii leat váldán bargui dalle olbmuid, geat eai leat gelbbolaččat, muhto geain lea goittot buorre sámegiela dáidu, čilge Helttunen.