Leago vejolaš buhttet luondoárvvu, jus Eurohpá maŋimuš luonddudilálaš jekkiide Soađegili Viiankiaapas ceggejit ruvkke? Dát ságastallan álgá, go ruvkefitnodat Anglo American vejolaččat guođđá dán jagi biraslohpeohcamuša Sakatti-nammasaš eananvuloš ruvkke várás. Várran lea Natura-suodjaluvvon jeakki goikan.
Ruvkefitnodat Anglo American Sakatti Mining almmuhii mannan giđa, ahte lea oastán Sakatti ruvkke luondovahágiid buhttema várás Anáris vuovddi, mii suodjaluvvo. Ostojuvvon 2900 hektára boares vuovddis ruvkefitnodat muitalii máksán 10,4 miljon euro.
Anára vuvddiin eai buhttege ođđa ruvkke vahágiid
Dál ruvkefitnodagas goittot muitalit, ahte ostojuvvon vuovdi ii leatge dárkkuhuvvon Viiankiaapa suodjaluvvon luondoárvvuid buhttemii.
– Vejolaš Natura-guovllu kompenseren lea áibbas eará ášši. Anára vuovdi ii leat dárkkuhuvvon iige heive dasa, dadjá fitnodaga beaivválašjođiheaddji Pertti Lamberg.
Lamberg muitala, ahte Anára vuvddiin buhttejit eaktodáhtolaččat ruvke fabrihkaguovllu dagahan luondovahágiid Kuusivaaras. Dohko leat áigumin geasset luotta ja fápmolinnjá sihke cegget ráhkkanusa, gos gieđahallet ruvkeminerálaid.
Anáris oston vuovddi suodjalanproseassa lea Lamberg dieđuid mielde vel gaskan. Ohcamuš suodjalanguovlun lea measta gárvvis, muhto guđđojuvvo Lappi EBI-guovddážii easkka, go guovlu lea juhkkojuvvon iehčanas giddodahkan.
– Guovllus šaddá priváhta suodjalanguovlu. Das lea sáhka eaktodáhtolaš luondovahágiid buhttemis, dadjá Lamberg.
Suoma luonddusuodjalanlihtu birasjurista Matti Kattainen oaivvilda, ahte Natura-guovllu luondoárvvuid buhtten lea luondodirektiiva vuođul bákkolaš iige eaktodáhtolaš.
Vuovddi oastin ránnjágielddas imaštahttá
Soađegili gielddapolitihkkariid lea imaštahttán ja maid suhttadan ruvkefitnodaga vuovdegávpi ránnjágieldda Anáris.
– Jus min gieldda guovllus šaddet vahágat, de gal daid min mielas galggašii kompenseret iežamat gieldda bealde. Ovdamearkka dihte jekkiid, maidda leat roggan ádjagiid, sáhtášii máhcahit álgodillái, ja maiddái muhtin čázádatguovlluid, čuoččuha gielddahoavda Jari Rantapelkonen.
Soađegili gieldda váldostivrra ságadoalli Riikka Karppinen (ruonát) mielas Viiankiaapa lea erenomáš báiki, iige dakkár gávdno eará sajis. Guovlu lea guktii suodjaluvvonge, muittuha son.
– Mu mielas lea hui čielga ášši, ahte deike ii sáhte cegget ruvkke iige luondoárvvuid heajudit. Dálá dilis luonddu máŋggabealatvuohta jávká ja dálkkádatrievdan ovdána johtilit, de mii fertet atnit fuola ja suodjalit divrras luonddumet.