Suoma riikkabeivviid vuođđoláhkaváljagoddi lea odne gaskavahku geargan ovddalgihtii sohppojuvvon gullamiin sámediggeláhkaevttohusas. Váljagoddi goittotge joatká ášši gieđahallama vel ihttin duorastaga.
Ulbmilin lea duorastaga mearridit, ahte jotketgo áššedovdiid gullamiid vel, vai leatgo sámediggelága olis jo gullán doarvái iešguđet oassebeliid. Dasto álggahit lága válmmaštalli ságastallama.
Vuođđoláhkaváljagotti ságadoalli Johanna Ojala-Niemelä (SDB) lea duđavaš otná gullamii. Son sávvá, ahte gullamat livčče dál dahkkon čavga áigetávvala dáfus.
– Muhto álo dieđusge guldalan hearkkes beljiin váljagotti. Dii dan maŋimuš muttus mearridit ja dat mearrádus dasto šaddá ihttin, son lohká.
Válmmaštalli ságastallama haga lea váttis dadjat, mii dáhpáhuvvá
Riikkabeaivvit lea ásahan boahtte vahku vuossárgga áigemearrin smiehttamušaid doaimmaheapmái. Nuba dan mielde maiddái smiehttamuš sámediggelágas galggašii leat riikkabeivviin dalle.
Ojala-Niemelä ii máhte einnostit vel odne gaskavahku, mo dainna geavvá, dasgo válmmaštalli ságastallan ii leat vel álggahuvvon.
– Lea váttis dadjat mii dáhpáhuvvá. Válmmaštalli ságastallan ii leat vel álggahuvvon ja das mii gullat vuosttas geardde bellodagaid oaiviliid dán áššis, Ojala-Niemelä árvala.
Sávvá riikkabeivviid dárbbu mielde miehtat lasseáigái
Ojala-Niemelä muitala, ahte vuođđoláhkaváljagotti lahtut leat háliidan addit áiggi ja ráfi áššedovdigullamiidda. Dál sii vihkkehalletge cealkámušaid ja ságastallet ihttin eanet.
– Dieđusge sávan maid, ahte jus lea dárbu lasseáigái, de riikkabeaivvit mihtet dasa, Ojala Niemelä dadjá.
Johanna Ojala-Niemelä čilge, ahte jus dilli orru leamen hástaleaddji vel vuossárgga smiehttamuša addinbeaivve, de dalle sii galget leat oktavuođas riikkabeivviid ságadoallái vejolaš lasseáiggis. Lasseáiggi lea vejolaš oažžut moadde beaivvi.