Suoma kulturruhtarádju lea juolludan veahkkeruđaid diehtagii ja dáidagii oktiibuot 31,5 miljovnna euro ovddas. Lappii dán ruđas goaikkehii dán vuoro 550 000 euro.
Maiddái sámi dáiddárat, duojárat ja musihkkarat fidnejedje veahkkeruđaid dáiddalaš bargguid ollašuhttimii.
Bagadalli Suvi West oažžu kulturruhtarádjosis 28 000 euro veahkkeruđa girjji čállimii. West gieđahallá girjjistis sámenissona sajádaga, eamiálbmotdáiddárvuođa bákčasiid ja máttaráhkuid fámuid ohcama.
Duojár ja dáiddár Jovnna S. Laiti fas oažžu iežas dáiddalaš barggu várás 21 000 euro.
Musihkkár Ulla Pirttijärvi-Länsman oažžu dál kulturruhtarádjosis guovttejagat veahkkeruđas vuosttas oasi, mii lea 28 000 euro. Pirttijärvi-Länsman galgá ruđa vehkiin bargat sámegielat luohtemusihkkaprošeavttaiguin.
Maiddái dáiddár Marja Helander fidne guovttejagat veahkkeruđas vuosttas oasi, 28 000 euro dáiddalaš bargui.
Dáidaga kandidáhta guovttos Biret ja Gáddjá Haarla Pieski oažžuba guktot 28 000 euro dáiddalaš bargui.
Kulturruhtarádju juolludii maid Anára Sámi searvái 20 000 euro Ijahis idja -festivála lágideapmái. Maiddái Heahtá musihkkabeaivvit ožžot 15 000 euro ordnemiidda.
Dasa lassin dutki Lindsay Doran oažžu 28 000 euro iežas nákkosgirjái, mas son gieđahallá sápmelaččaid ja Davvi-Amerihká chippewa-álbmoga ásodatskuvlageavadiid.
West: ”Luksusdilli, go beasan dušše čállit”
Bagadalli Suvi West lea ilus veahkkeruđas ja lohká iežas maid veháš hirpmahuvvan ođđasis.
– Munnje dát lea dat divrasamos, maid sáhttá juksat ja olahit, ahte boahtá sihkkarvuohta, ahte beassá bargat, dadjá West.
Boahttevaš girjjis birra son ii vel olus máhte muitalit, go proseassa ii leat vuos beassan johtuige. Fáttát goit laktásit nissonvuhtii ja filbmadahkamii.
– Dashan dat boahtá dat dáidda ja duodji, ahte mun in dieđe justa makkáraš das šaddá. Vuorddán iešge oalle iluin ja gelddolašvuođain, ahte gosa dat doalvu ja maid dát oaivvilda, dadjá West.
Ovdalgo beassá čálligoahtit, de son ferte vuos gárvet ovtta filmma. West muitala, ahte filmmaid ráhkadeami ja čállima sáhttá bures buohtastahttit, go lea sáhka dáiddalaš proseassaid birra.
– Mun lean iežan mielas eanetge máinnasteaddji go filbmadahkki. Go mun barggan filmmain, de munnje buot álkimus ja lunddoleamos oassi das lea čállin. Dál go mun beasan álgit čállit girjji, de dathan lea munnje dakkár luksusdilli, go mun beasan dušše čállit, dadjá West.
Duojár ilus, go oaččui stuorra veahkkeruđa
Duojár Jovnna S. Laiti lea máŋgii ohcan veahkkeruđaid iežas dáiddalaš bargguide, muhto ii leat lihkosmuvvan daid oažžut. Dán vuoro goit kulturruhtarádju juolludii sutnje buori veahkkeruđa ja de son beasságe muhtin áigge bargat dušše dujiin ja dáidagiin.
– Gal dat lea buorre dovdu beassat vuodjut dán bargui ollásit, dadjá Laiti.
Laiti ulbmilin lea bargagoahtit dáiddalaš bargguiguin boahtte geasi rájes. Jagi geahčen njukčamánus Roavenjárgga dáiddamusea Korundis rahppojuvvo su čájáhus, masa dáiddaduojit de galget.
– Doaivvun, ahte iežan bargguid bokte basttán boktit ságastallama. Gal dát veahkkeruhta addá bargovejolašvuođaid. Galhan mun dálge barggan, muhto váldobarguhan dat doalvu eanaš áiggi. Dál beassá luvvet áiggi ja jurddašeami ja čiekŋut dan dihto fáddii, dadjá Jovnna S. Laiti.
Dievasmahtton 17.2. dii.10.27 Biret ja Gáddjá Haarla Pieski veahkkeruđaiguin ja dii. 12.19 Marja Helander veahkkeruđain.
Dievasmahtton 20.2. dii 08.55. Dárkilut diehtu Lindsay Doran nákkosdutkamuša fáttá birra.