Suoma riikkabeivviid vuođđoláhkaváljagoddi bissehii sámediggelága ovdáneami mannan bearjadaga jienaiguin 9–7.
Smiehttamuša vuostá jienastedje guovddášbellodat, vuođđosuopmelaččat ja olgešbellodat Kokoomus. Bealis fas ledje ráđđehusbellodagain sosiálademokráhtat, ruonát, gurutlihtu ja Ruoŧŧelaš álbmotbellodat.
Láhkaevttohusa meannudanvuogis vuođđoláhkaváljagottis leat vahkuloahpa áigge čielgan ođđa bealit. Okta sivva smiehttamuša gopmáneapmái sáhttá leat dat, ahte sosiálademokráhtaid váljagotti áirras Tuula Väätäinen lei eret bearjadaga čoahkkaneamis, iige goabbáge várreáirasiin beassan báikki ala.
Várrelahttu, sosiálademokráhtaid Merja Mäkisalo-Ropponen fas muitala iežas ožžon boastto dieđu jienasteami áiggis. Mäkisalo-Ropponen lei almmuhan, ahte beassá báikki ala čoahkkimii diibmu 9. Váljagotti ságadoalli Johanna Ojala-Niemelä goit attii sutnje dieđu, ahte son ii dárbbašuvvo čoahkkimis ovdal diibmu 10. Mäkisalo-Ropponen ii goit goassege ollen čoahkkimii ja jienasteapmái, go dat nogai juo ovdal diibmu 10.
Báikki alde várreáirrasin lei njuolggadusaid mielde nubbin stuorámus ráđđehusbellodaga áirras guovddášbellodaga Markus Lohi. Lohi dagai evttohusa das, ahte sámediggelágas eai galgga addit smiehttamuša. Evttohus vuittii jienasteamis ja nu sámediggelága mátkki riikabeivviid stuorra sálii bisánii.
Ojala-Niemelä dadjá iežas doaibman buhtes váimmuin
Vuođđoláhkaváljagotti ságadoalli Johanna Ojala-Niemelä lea kommenteren mediaide, ahte son lea geahččalan juohke láhkai ovddidit ođđa sámediggelága. Ášši gieđahallamis goit gevve máŋggalágan soaittáhagat.
Ojala-Niemelä dadjá, ahte lea doaibman buhtes váimmuin ja váljagotti njuolggadusaid mielde. Son ii vuordán, ahte jienasteapmái mannet ovdal go várreáirras Merja Mäkisalo-Ropponen olle báikki ala.
Ojala-Niemelä muitala, ahte jus Lohi sajis livččii leamašan sosiálademokráhtaid áirras, de jienat livčče juohkásan 8–8. Dalle ášši livččii galgan čoavdit vurbbiin.
Okta guovddášbellodaga lahttu guđii jienasteamis guoros jiena. Ojala-Niemelä dadjá, ahte ii leat sihkar, mo jienasteapmi livččii de jorggihan, jus sosiálademokráhtaid áirras livččii leamašan báikki alde.
– Livččiigo de guoros jiena guođđán guovddášbellodaga lahttu jienastan iežas bellodaga eanetlogu mielde, smiehtada Ojala-Niemelä.
Ojala-Niemelä čilge, ahte váljagottis lea sisaboahtinortnet, man ferte čuovvut iige ovttage áirasa sáhte njuiket badjel. Go sosiálademokráhtaid áirasat eai beassán báikki ala, de lei Lohi čuovvovažžan ráiddus.
– Gurutlihtu Veronika Honkasalo lea garrasit moaitán dan, ahte go son ii bovdejuvvon, go sonhan livččii bealuštan láhkaevttohusa. Lohi lei goit virggálaččat ovdal su, de in sáhttán iešoivviid njuiket su badjel, čilge Ojala-Niemelä.
Ášši gopmánii politihkalaš sierramielalašvuođaide
Sámediggelága gieđahallamis eanemusat leat gahkán jienastanvuoigatvuohta Sámedikkis ja eanangeavahanrievttit. Nuppástusa mielde oassi dálá válgalogahallamii gullevaš olbmuin livčče sihkkojuvvon eret válgalogahallamis, man muhtimat leat kritiseren. Evttohusa leat ballán maid addit Sámediggái menddo olu válddi sámeguovllu eanageavahanáššiin.
Ráđđehus attii sámediggelága riikkabeivviid gieđahallamii mannan skábmamánus nu, ahte das ii lean ovttaoaivilvuohta láhkaevttohusas. Guovddáš lea vuostálastán evttohusa, nappo láhka livčče dárbbašan doarjaga maid opposišuvdnabellodagain.
Jurdda lei, ahte láhkaevttohusa gearggaše gieđahallat vel dán válgabaji áigge. Vuođđoláhkaváljagotti ságadoalli Johanna Ojala-Niemelä muitala, ahte váljagoddi barggai garrasit láhkaevttohusa ovdii.
– Máŋggaláhkai geahččaleimmet čoavdit gažaldagaid ja soabadit. Vel duorastat eahkeda olgešbellodat Kokoomus ja Sámediggi ráđđádalle das, ahte livččiigo olgešbellodagas vejolašvuohta doarjut láhkaevttohusa.
Cealkámušáššiin váljagoddi guorahallá dušše lágalaš beali, muhto smiehttamušain dat gieđahallá maiddái láhkaevttohusa sisdoalu. Ojala-Niemelä mielde sámediggeláhkaevttohusas eai lean makkárge vuođđolágalaš čuolmmat. Ášši gopmánii baicce politihkalaš sierramielalašvuođaide.
– Politihkalaš gažaldagat bohte dás ovdii ja danin ii lean vejolaš oažžut eanetlogu doarjaga láhkaevttohussii.
Vuođđoláhkaváljagotti mielas lea goit dehálaš, ahte ođđa ráđđehus addá dakkaviđe boahtte válgabaji álggus sámediggelágas ođđa evttohusa.
– Dát proseassa ii leat mannan duššás. Áššis leat varas cealkámušat láhkačehpiin ja eará áššedovdiin. Dát lea buorre vuođđu boahtteáigái, dadjá Ojala-Niemelä.