Sämitiggelaavâ uđâsmittem orostitij ovdâskode vuáđulahâvaljâkoodán kuovâmáánu loopâst.
Laavâ kománem puovtij maaŋgâlágánijd tobdoid Niina Aikio-Siltalan. Sun lâi arvâlâm, ete taan tove laavâ uđâsmittem luhostuvá.
– Vaarâ vuosmuš tobdo lâi, ete ij taat pyevti leđe oppeet tuotâ. Tiäđust-uv lijjim pettâšum já sorolâš.
Anarâšah seervi saavâjođetteijee já sämitige jeessân Inka Kangasniemi lâi meiddei sorolâš vástuppeeivi tábáhtusâin. Sun murâštij tom, ete sämisiärvus koolgâi čođâldittiđ taggaar proosees.
– Nube tááhust lijjim hiälpáskâm, ete taat nuuvâi taan tove. Mun ožžum ennuv suáituid sämisiärvusist já taah ulmuuh lijjii tuođâi hiälpáskâm, muštâl Kangasniemi.
Kangasniemi tuáivu neelji ive puudâ uđâsmitmân
Vala ij lah tiätu tast, lii-uv sämitiggelaavâ uđâsmittem fáárust čuávuváá haldâttâsohjelmist, já jis lii, te álgá-uv pargo aalgâst.
Inka Kangasniemi tuáivu, ete puáttee vaaljâpaje rávhuiduttoo, iäge čuávuváá neelji ihán vigâččiigin uđâsmittiđ laavâ.
– Siärvusân adeluuččij äigi tuoibuđ já hammiđ ohtsijd uáinuid puátteevuotân, sun arvâl.
Aikio-Siltala lii huolâstum sämisiärváduv naavcâin vuod oovdedškyettiđ sämitiggelaavâ uđâsmittem. Suu mielâst vuálánem ij lah muulsâiähtu.
Kangasniemi já Aikio-Siltala lává kuohtuuh huámmášâm korrâ savâstâllâm ääši keežild já lává huolâstum tast maht tot vaaigut sämmiláid.
– Oro, ete vajesaavah já njuolgâ kiäláseh láá jyehi kerdi vuáimáluboh já korrâsuboh. Tot lii huolâstuttee, jiemge tieđe halijdâm-uv uáiniđ magarin toh sättih šoddâđ, muurâšt Aikio-Siltala.
Kuldâl maid Niina Aikio-Siltala já Inka Kangasniemi muštâláin Tiervâ-vuolgâttâsâst sunnuu tobdoin ko sämitiggelaahâ kománij.
Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.