Keesi lii puáttám já Yle Säämist láá algâttâm vittâ kesipargee uápásmem toimâtteijee paargon. Kesipargeeh láá oppâm sämikielâ sehe pääihist vaanhimijn ete Säämi máttááttâskuávdáást.
Avveellâš Jasmi Mäenpää oopâi nuorttâlâškielâ Säämi máttááttâskuávdáást ive 2021. Suu kielâpäälgis lii lamaš, vaigâd, tehálâš já hävski.
– Mun vuárdám, ete oopâm sárnuđ lase sämikielâ, čuoppâđ videoid ja rähtiđ mainâsijd, muštâl Mäenpää.
Kielah kiäsutteh Ruska Haavisto já anarâškielâ lii kulmâlovváád kielâ, mon sun uáppá. Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ škovliittâs maŋa Haavisto illood, ete lii viehâ pyereest jo oppâm sämikielâ.
– Mun halijdâm keččâđ arkkâdâhpaadijd já kuldâliđ kielâ, vâi puávtáččim jieš-uv vala pyerebeht mättiđ, sun muštâl.
”Pajetääsist must lâi taggaar tobdo, ete jiem mun määti sämikielâ”
Ucjuvlâš Hans Ravna-Pieski päikkikielah láá lamaš tárukielâ já tavesämikielâ. Sun oopâi suomâkielâ eskân škoovlâst.
– Te sämikielâ váhá paasij, pajetääsist must lâi taggaar tobdo, ete jiem mun määti sämikielâ, ko láá nuuvt ennuv säänih maid jiem määti, muuštâš Ravna-Pieski.
Kesipargoost Yle Säämist Ravna-Pieski vuárdá, ete opâččij čäälliđ sämikielâ riehtâ já piäsá muštâliđ ulmuid puorijd saavâid.
Näkkäläjärvi: kesipargoost piäsá jieš ovdediđ sämikielâ
Aanaarlâš Britt-Inga Näkkäläjärvi lii vuosmuu tove kesipargen Yle Säämist. Näkkäläjärvi eenikielâ já päikkikielâ lii tavesämikielâ.
– Tot lii tehálâš, ete piäsá porgâđ jieijâs eenikielân eres eenikielâlijd. Já jieijâsnáál piäsá ovdediđ sämikielâ.
Sáárákáisá Seurujärvi eenikielâ lii anarâškielâ. Sun lii jottáám vuáđuškoovlâ sämikielân já juátkám sämikielâ uápuid meid luvâttuvâst já ollâopâttuvâst.
– Mun halijdâm pyevtittiđ siskáldâs anarâškielâlijd já meid anarâššáid. Muu mielâst lii tehálâš, ete uáiná já kulá jieijâs kielâ, juurdâš Seurujärvi.
Seurujärvi lii porgâm toimâtteijeepargoid Yle Säämi nuorâi toimâttâh Sukkâršookist já kesipargen Yle Säämist.