Sámediggeválggat lahkonit ja ságastallan sámevuođas lea fas áigeguovdil.
Lappalaš servviid dahjege lapinkylä-servviid miellahttosearvi sivaha Suoma Sámedikki rasisttalaš láhttemis sin guovdu. Searvi gáibida Sámedikkis nollatolerenssa rasismii. Dat lea almmustahttán áššis dieđáhusa.
Lappalaš searvvit leat vuođđudan oktasašbargosearvvi, man gohčodit namain Suomen alkuperäisten saamelaisten yhteistyöjärjestö. Dan mearridanorgána fas gohčodit namain Lapinkylien parlamentti. Dasa gullet Kuolajärven Lapinkylä, Kuivasalmen Lapinkyläyhdistys, Sodankylän Lapinkyläyhdistys ja Peltojärven Lapinkyläyhdistys -searvvit.
Searvvit oaivvildit, ahte rasisttalaš vealaheapmi lea boahtán ovdan Sámedikki mearrádusdahkamis ja erenomážit dál boahttevaš válggaid olis, go válgalogahallamii eai merken 86 olbmo, geaid Suoma alimus hálddahusriekti lei dohko dohkehan.
Cealkámušas boahtá maid ovdan, ahte miellahttosearvi lea guoddalan áššis riikkabeivviid riekteáššeolbmui. Guoddaleapmi guoská sihke rasismma ja Suoma vuoigatvuođaministeriija doaimmaid duohtavuođa- ja soabadankomišuvnna olis.
Riikkabeivviid riekteáššeolbmo kansliijas nannejit, ahte leat vuostáiváldán dán guoddaleami. Ášši gieđahallan lea sis gaskan.
Juuso: Čuoččuhusain leat feaillat
Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso oaidná, ahte juohke ovttas lea riekti iežas oaivilii ja su mielas lea buorre, ahte dát ášši lea loktejuvvon almmolašvuhtii.
Son goittotge oaivvilda, ahte Sámediggi ii leat sivalaš vealaheapmái baicca bargá vealaheami ja rasismma vuostá beaivválaččat. Juuso maiddái muittuha, ahte earret eará Suoma ovttaveardásašvuođaáittardeaddji ii oainne makkárge vealaheami ovdamearkka dihte ođđa sámediggeláhkahápmosis.
– Ii Sámedikki vuostá leat goassige boahtán duopmu vealaheamis. Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji oainnu mielde dakkár čuoččuhusat leat duššit. Maiddái universitehtadutkit leat ovddit válggaid oktavuođas geahččan earret eará válgalogahallanášši čađa eaige leat gávdnan eahpevuoiggalašvuođa, lohká Juuso.
Juuso háliida maiddái čalmmustahttit feaillaid lappalaš servviid cealkámušas. Das čállo, ahte meahccesápmelaččat leat Ovttastuvvan našuvnnaid eamiálbmotsoahpamuš ILO 169 mielde eamiálbmot. Juuso oaivvilda, ahte dás lea šaddan dulkonfeaila.
– Olbmot sáhttet máŋgga ládje dovdat daid áššiid, muhto dat lea de iežá, leago dakkár konkrehta vealaheapmi dasto dáhpáhuvvan vai ii, lohká Juuso.