Dán čavčča sámediggeválggain lea leamaš áibbas ođđa fálaldat jienasteaddjiide, go Sámi guovllus lea johtán válgabiila.
Válgabiila lea vuodján dán vahkus oarjjabeale Sámis, Eanodagas ja Oarje-Anáris. Boahtte vahkus biila fas johtá Nuorta-Anáris ja Ohcejogas.
Pasi Aikio lea vuodján válgabiilla ja son lea ilus das, ahte olbmot leat ođđa bálvalusa geavahan.
– Lea vuosttas geardi go válgabiila johtá birra Sámi eatnama. Mu mielas olbmot leat bures dán gávdnan, ja sii leat leamašan duhtavačča go lea dakkár bálvalus.
”Veahkeha go ii dárbbaš vuolgit Anárii doalvut jienastusbáhpáriid”
Sámediggeválggaid válgabiila ii leat jienastanbáiki. Sámedikki válgalávdegoddi dieđiha, ahte doppe ii sáhte jienastit, iige viežžat iežas válgaáššegirjjiid. Válgabiilii goittotge sáhttá máhcahit iežas persovnnalaš jienastanáššebáhpáriid.
Sámedikki válgalávdegottis leat maiddái namuhan, ahte olmmoš ferte ráhkkanit duođaštit identitehtas, go guođđá válgaáššebáhpáriid. Jienastanáššebáhpáriid olmmoš lea ferten juo árabut ieš viežžat poasttas.
Datge lea juo buorre, oaivvildit Anára Leammis válgabiillas galledan olbmot.
– Dat lea hui vuogas go válgabiila boahtá deike doaresbeale gillide vai olbmot besset jienastit. Lea álki go ii dárbbaš doalvut dahje sáddet válgaskoviid Anárii, namuha Hánno Heaika, Heikki Paltto.
Paltto mielas livčče velá buoret jus válgabiillas oaččošii maid válgabáhpáriid.
– Dieđusge livčče buorre, ahte dat válgabáhpárat livčče, ahte olmmoš sáhtášii njuolgut jienastit daiguin.
Palttoin seamma oaivilis lea maid Paulus Aikio.
– Dathan gal lea healpu, go ii dárbbaš vuolgit Anárii.
Láhka meroštallá, mo válgga galgá ordnet
Dáláš sámediggelága mielde jienasteapmi dáhpáhuvvá juogo boastta bokte dahje dainna vugiin, ahte jienastanáššebáhpárat doaimmahuvvojit válgalávdegoddái dorvvolaš vugiin. Sámedikki válgalávdegottis lea maiddái vejolašvuohta ordnet jienasteami válgabeaivvi. Lága mielde válgabeaivvi jienastus doaimmahuvvo juohke sámeguovllu gielddas ja guđege gielddas lea okta jienastanbáiki. Jietnavuoiggalaš olmmoš oažžu jienastit dušše dan sámegielddas, mii lea merkejuvvon sutnje ruovttugieldan.
Sámedikki válgalávdegoddi lea ovdalis dieđihan, ahte dán čavčča válggain jienastit sáhttá poastta bokte, guođđimiin válgaáššebáhpárii válgabiillii dahje doaimmahemiin válgabáhpáriid válgalávdegoddái.
Sámediggi ii leat dieđihan dáinge válggain das, ahte dat ordnešii válgabeaivvi jienastusa, mii lea maid sámediggelága mielde vejolaš.
Ovddit válggaid oktavuođa sámedikki válgalávdegoddi gávnnahii, ahte hui unnán olbmot fitnet jienasteamen áitosaš válgabeaivve, eaige dallege ordnen válgabeaivvi jienasteami.
Sámediggeválggain sáhttá jienastit juogo boastta bokte dahje máhcahemiin válgaáššegirjjiid válgalávdegotti doaimmahahkii dahje válgabiilii 18.–29.9.2023 gaskasaš áigge.
22.9.2023 dii 8:10 divvojuvvon cealka, mas namuhuvvo, ahte válgabiillas sáhttá jienastit. Válgabiilii sáhttá guođđit jienastusáššegirjjiid. Ášši lohpii maid lasihuvvon bihtá jienastanáiggis ja vugiin.