Kålggmannu vuõssmõs neäʹttel lij obb sääʹmõutstõõzz jõnn politikkneäʹttel: sääʹmteʹǧǧvaalin šâdd vaalpuäđõs da sääʹm peäʹsse jiõnsted veâl tän neäʹttel ođđ ouddoummust.
Saaʹmi ouddoummuvaali ouddjiõnstummuš älgg täʹbbe vuõssaarǥ, kålggmannu 2. peeiʹv. Jiõčč vaalpeiʹvv lij takainalla pâʹsspeeiʹv kålggmannu 8. peeiʹv. Neäʹttel ǩeeʹjjest kuulât, ǩeäʹst šâdd ođđ saaʹmi ouddooumaž.
Jiõnsteeʹjid miârkkšâʹvve jiânnai sääʹmkulttuur di -ǩiõl jeälltemtååim, leâša muäʹdd ođđ ääʹšš puäʹtte še sij mainnsin ouʹdde.
Siidsåbbri tååim jieʹla tobddâz pukid säʹmmlaid
Keväjäurra õiʹdde siirdčõõttâm Essi Feodoroff jiõnast ouddoummuvaalin vuõss vuâra. Son haaʹlad raajjâd puõʹttivuõđ jiijjâs piârrja da siõm päärnže.
– Jiânnai smiõttam, što leʹčči šiõǥǥ vuäǯǯad päärna ǩiõllpeässa teʹl, ko muʹst feʹrttai mäʹcced tuõjju. Ǩiõllääʹšš lie vääžnai, što leʹčče vuäittmõõžž leeʹd mieʹldd sääʹmǩiõl kuursin, smeâtt Feodoroff.
Nuõrr jiõnsteeja saaʹmi siidsåbbar di ouddoummu tuâj jie leäkku šõddâm nuʹtt tobddsen. Feodoroff lij tobddâm, što saaʹmi siidsåbbrin jie leäkku nokk teâđ vuäǯǯamnalla. Son tuäivv, što Saaʹmi siidsåbbar tååimaid vuäitči viikkâd ooudâs ođđäiggsânji.
– Leʹčči šiõǥǥ, jõs leʹčči vuäittmõš vuässõõttâd siidsåbbra še ougglõsõhttvuõđi pääiʹǩ. Håʹt-i ij piâzzče neeʹtt pääiʹǩ jiõnsted, haaʹleʹčem seuʹrrjed, måkkam ääiʹjpoddsa ääʹšš toʹben lie, särnn Feodoroff.
Juätkkjeei huõll puäʒʒhoiʹddjummšest da mäddâânnmõõžžâst
Njauddmest jälsteei puäʒʒooumaž Tuomas Semenoff vuäinn, što jieʹllemvueʹǩǩ- da saaʹmi arggpeeiʹv aaʹšši ooudâs viikkmõš vaaikat tõõzz, ǩeän son äigg jiõnsted.
– Täk puäʒʒhååmm lie teâđast vääžnai, što mäʹhtt puõʹtti ouddooumaž äigg puäʒʒoummi aaʹššid viikkâd ooudâs. Teâđast ko muʹst lie siõm päärna, nuʹtt mäʹhtt son vuäinn täi siõm päärnai škooulvuäittmõõžžid Čeʹvetjääuʹrest da mäʹhtt son meinn sääʹmǩiõl da -kulttuur viikkâd ooudâs, mušttal Tuomas Semenoff.
Semenoff mušttal, što ââʹn sääʹmvuuʹdest lie jiânnai jeeʹres mäddâânnmõõžž, kook vaaikte jiânnai puäʒʒjieʹllemvuâkka. Son nõõmat ouddmiârkkân poojâsǩeäin, koon pirr lie mainstam jiânnai iiʹjji mieʹldd. Mââimõs huõll šâdd tõʹst, ko Lääʹddjânnam õõuti NATO-littu.
– Jiânnai lie ääʹšš, mõõk vaaikte puäʒʒhååmmaid, ouddmiârkkân ko Lääʹddjânnam lij ââʹn NATOst, nuʹtt mäʹhtt-son tät vaaikat tääiʹben nuõrttraaj âʹlnn. Måkkam-son ääʹšš puäʹtte toʹben teʹl, smeâtt Semenoff.
Ođđ tååim Keväjääuʹr siʹjdde
Jeältõkooumaž Matti Taskinen lij jiõnstam juʹn määŋgin vaalin. Son lij jiânnai smiõttâm, što haaʹleʹči vueiʹnned ođđ tååimaid Saaʹmi siidsåbbrest. Suu miõlâst lij gåår, što vaalâst nobba võboršiiʹǩǩi mieʹrr iʹlla lâssnam.
– Jõs leʹčče håʹt-i nellj võboršeeʹǩǩ, nuʹt možât leʹčči hiâlpab smiõttâd võboršeeʹǩǩ. Možât tõt, ko lie tåʹlǩ kueʹhtt oummu, nuʹtt vueʹlǧǧe-a-son oummu tok jiõnsted? Jõs leʹčče jeänab võboršeeʹǩǩ, teʹl možât oummu pueʹrben jiõnsteʹče še, smeâtt Taskinen.
Taʹnni ouddoummuvaalâst lie kueʹhtt võboršeeʹǩǩ: ânnʼjõž ouddooumaž Veikko Feodoroff da ođđ võboršeǩ Aimo Aikio.
Taskinen vuârdd, što puõʹtti ouddooumaž vuâlǥči viikkâd ooudâs sääʹmsiidi õhttnažvuõđ. Son lij tobddâm, što Njeäʹllem-Keväjääuʹr di Čeʹvetjäuʹrr-Njauddâm vuuʹdi sääʹm lie čårstum kueiʹmm kueiʹmsteez.
– Tuäivam, što mij leʹččim puk tääʹssärvvsa da vuäǯǯap jeänab oođummšid äigga õõutsââʹjest. Kâʹl tõt lij meeʹst, ǩeäk jälstep tääiʹben, ǩidd še, särnn Taskinen.
Iiʹjji mieʹldd Taskinen lij vuâmmšam, mäʹhtt säʹmmla jie teänab jäälast sääʹmvuuʹdin. Mäŋggaz lie siirdčõõttâm meädda, leâša siõmmnai siõmmnai še nuõrab puõlvv lij eʹpet kaunnâm pääiʹǩes Keväjääuʹrest.
– Jõs še nuõrab oummu vuâlǥče aktiivlânji mieʹldd siidsåbbar tååimaid, de ååskam mij vuäǯǯap še ođđ haʹŋǩǩõõzzid da teäggtõõzzid mij siʹjdde, jordd Taskinen.