Norgga Lofuohtáin galledit jagis sullii 320 000 olgoriikalaš turistta. Báikkálaččat leat goittotge dolkan dasa go skilli ruvnnuid sajis turisttat guđđet muitun ilgadis luottaid.
Norggas leat muitalan mo olbmuid šiljuid ja juobe girkogárddi leat geavahan hivssegin. Dát muitala das ahte turisttat eai gudnejahte sin, muitalit olbmot Norgga tv2-ođđasis.
Seammá duođašta badjeolmmoš ja fitnodatdoalli Máret Rávdná Buljo, guhte orru Lødingen nammasaš báikkis Nordlánddas. Dat lea Lofuohtáid lahkosis. Báikki bokte johtet ollu olbmot Lofuohtáide.
– Dat gal lea oalle giksi ja ii dat leat dušše Lofuohtás muhto maid dán geaidnoguoras go galgá Lofuohtáide, dadjá Buljo.
Buljo lea fitnodagas bokte maid vásihan dili, ahte ollusat bohtet beare hivssetguossin.
– Dat lea hui lossat gávppi jođihit, go leat eanaš hivssetguossit. Jus ii leat gávpi rabas, de dat leat goit ohcamin hivssega ja de mannet dušše dohko viessoduohkai. Dat lea hui stuorra giksi, Buljo lohká.
Ohcet nuvttá baikaseahkain ráđi
Dán geasi fuomášedje ovtta vuogi, mainna isket geahpedit baikkaid meari luonddus. Doppe juohkigohte nuvttá baikaseahkat olbmuid várás, muitala NRK Nordland. Buljo sávvá das leat ávki.
– Dieđusge go olbmot galget dohko daid váriide ja doppe eai leat ollu vejolašvuođat, de baikaseahkat leat hui buorre čoavddus. Ja dieđusge eambbo hivssegat luoddaguorain bisánanbáikkiin, smiehttá Buljo.
Miestagiid sajis sehkkii
Lofuohtáid bivnnuhamos turismabáikkiide ceggejedje suoidnemánus šilttaid, bidje baikaseahkaid gássa sisa ja vel ruskalihti, gosa geavahuvvon seahkaid sáhttá máhcahit. Nuvttá seahkat eai háisso vaikko daid siste livččege baika.
Dán geasi olbmot válde tuvrraide fárrui 600 seahka.
Go seahkaid válde suoidnemánus atnui, bohtosat maid ledje čielgasat. Baikkaid mearri luonddus geahppánii beliin, muitala álbmotmeahci jođiheaddji Ole-Jakob Kvalshaud.
– Stuorámus oassi olbmuin válddii buriin mielain seahkaid vuostá. Muhtumiid mielas fas baika eanaiduvvá, iige dárbbaš seahka, dadjá Kvalshaug.
Su mielas seahkat eai čoavdde ollásit váttisvuođaid. Hivssegiid ferte hukset lasi, goit dakkár báikkiide, gosa olbmot guđđet biillaideaset.
Baikkaid dihte leat gávdnan olu E. coli -baktearaid
Máŋggat turisttat leat ožžon čoavjedávdda go sii leat deavdán čáhceboahtala ádjagis, mas gádde golgat ráinnas ja buhtes čázi.
– Eanemus E. coli -baktearat leat leamaš báikkiin, maid lahkosiin leat maiddái eanemus olbmuid baikkat, muitala dutki Rose Keller Norgga luonddudutkanlágádus NINA:s.
Turismasuorggi bargit čogge baikkaid goaivvu givnniide
Seamma áigge go nuvttá seahkaid juogadedje olbmuide, Destination Lofotena bargit vulge goaivvuiguin ja givnniiguin čorget.
Gievnnit dievihedje ja sii gudde luonddus eret 40 lihttera ovddas baikkaid ja hivssetbáhpáriid.
– Dás šaddá illáveajuide. Dát lea ilgat. Mii goit dagaimet dan maid leimmet áigonge ja guttiimet visot baikkaid eret, dadjá Line Samuelsen NRK Nordlandii.
Son sávvá ahte sin čorgen boktá jurdagiid sis, geat bohtet galledit Lofuohtáid.
Ovtta vánddardanmáđija guoras badjel 150 baikabáikki
Okta hui bivnnut bálggis doalvu Kvalvika gáddái. Jus dohko áigu vuolgit návddašit čáppa duovdagiin, ferte vánddardit duoddara badjel. Čáppa Instagram-govain ii vealttakeahttá oidno duohtavuohta mii dihttosta geđggiid gaskkas.
Iige doppe bálle okto dasgo dávjá guovllus ceaggájit juobe 50 tealttá hávil. Diekkár olmmošmearis báhcet luottat.
Kvalvika leage njuolga daddjon E. coli -baktearaid ruoktu. Bálgá guoras dutkit gávdne 152 sierra baikinbáikki oktan báhpáriiguin.
Vaikko Norggas leatge olu čorgadis almmolaš hivssegat, daid ii sáhte áibbas gosa bere hukset dahje doalvut.
– Hivssegiid ferte čorget. Jus báikái ii beasa fatnasiin de ferte vánddardit gáissáid badjel, muitala álbmotmeahci jođiheaddji Ole-Jakob Kvalshaud.
Besseggenis čorgejeaddjit johtet moddii vahkus boaldimin baikkaid ja hivssetbáhpáriid
Váttisvuođat leat earáge sajiin Norggas. Besseggen lea bivnnut vánddardanguovlu dovddus Jotunheim lahkosis. Besseggenii vázzin váldá gávcci diimmu iige dohko ja ruovttoluotta dáiddeš olmmoš goastat hivssegastima haga.
Doppe viggetge seahkaid sajis čorget olmmošfámuin, muitala duottarguovddáža ja dálkkádatpárkka jođiheaddji Mai Bakken.
– Moddii vahkus vuolgá joavku ja sii čogget ja boldet bázahusaid. Dan maŋŋá go čorgejeaddjit johtigohte, olbmot eai šat geavahat bálggesguoraid hivssegin, muitala Bakken.