10 eeʹǩǩed mââiårra universiteʹttmättʼtõõtti Markus Juutinen ij leʹčče åskkam, što måtam peeiʹv son ǩeeʹrjteʹči Lääʹddjânnam vuõssmõs näggtõsǩeeʹrj uuʹccbõs ǩiõll sääʹmǩiõlâst. Juutinen leäi jeäskka alttääm Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõõzz sääʹmǩiõl da -kulttuur liinjâst.
Sääʹmǩiõlâst šõõddi suʹnne vääžnai tuâjjǩiõll da sueʹvet son näggtââll Oulu universiteeʹttest sääʹmǩiõl ǩiõllkontaaktin.
– Jiõm åskkam tõn teʹl 10 eeʹjj mââiårra, leâša kâʹl-han mon sõrgg vuâmmšem, što nuõrttsääʹmǩiõll lij samai miõllǩieʹssi da mon haaʹlääm õinn tuejjeed jiânnai tuâj. Kuuitâǥ jiõm ni tuõsttâm juʹrdded, što måtam peeiʹv ǩeeʹrjtam näggtõsǩeeʹrj, mušttal Juutinen.
Filosofia maister Markus Juutinen näggtââll ǩiõllkontaaktin sueʹvet kålggmannu 28. peeiʹv Oulu universiteeʹttest. Näggtõs-šõddmõʹšše vuäitt vuässõõttâd še ougglõsõhttvuõđin.
Sääʹm lie leämmaž määŋgǩiõllsa juʹn tuuʹl da tõt kuâsttai õinn
Sääʹmǩiõll järran jiânnai jeeʹres Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin da tõõzz šuurmõs vaikktõssân lie leämmaž sääʹmǩiõl ǩiõllkontaakt. Ǩiõllkontaaktivuiʹm juuʹrdet miârkid da vaikktõõzzid jeeʹres ǩiõlâst nobba.
Sääʹm jieʹlle juʹn tuuʹl jeeʹres kulttuuri da riikki kõõskâst, mõʹnt še sääʹmǩiõll vuäǯǯai jiânnai vaikktõõzzid jeeʹres ǩiõlin. Sääʹm mainste lääddas, ruõššâs, tääras da joba tâʹvvsääʹmǩiõl di kaʹrjjelǩiõl. Õinn tän peeiʹv sääʹm lie määŋgǩiõllsaž meer.
Juutinen lij näggtõsǩeeʹrjstes tuʹtǩǩääm še tõn, što sääʹmǩiõlâst lij jiânnai sannõs, kååʹtt lij puättam kaʹrjjelǩiõlâst. Ouddmiârkkân åskldõksääʹn, mâʹte sääʹnn eʹjjpeiʹvv puätt kaʹrjjelǩiõl sääʹnest äijäpäivä. Kaʹrjjelǩiõl sääʹnn äijä miârkkšââvv jõnn.
– Leäm haaʹlääm tuʹtǩǩeed, što måkkam läinnsääʹn lie sääʹmǩiõlâst, koon ǩiõlâst sääʹmǩiõl lij vuäǯǯam tõid saaʹnid da måkkam ääʹšš lie vaaiktam ǩiõllmattu. Leäm haaʹlääm še tuʹtǩǩeed, ko oummu âʹnne saaʹnid jeeʹres ǩiõlin, jeänmõsân lääʹddǩiõlâst. Sääʹm vaajtâʹlle jiânnai ǩiõlâst nobba, mušttal Juutinen.
Juutinen lij sääʹmõutstõʹsse toobdâs ooumaž. Son lij Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituuttâst čõõđtam sääʹmǩiõl määttaid, leämmaž mieʹldd ǩiõlltuâjast da mättat sääʹmǩiõl universiteeʹttest da vuõrâsoummui kuursin.
Sääʹmǩiõl akateemlaž pääʹljes lij kuuitâǥ jeäskka raiʹvvjum. Nuõrttsääʹmǩiõlâst lij vuäittam čõõđted aaunâsmäättaid eeʹjjest 2021 ääʹljeeʹl. Säämas puuʹtʼtet ǩeeʹjjmieʹldd ääiʹj kandidatt- da gradu-tuʹtǩǩummšid. Måtam peeiʹv lij veâl näggtõsǩeeʹrj vuârr.
Juutinen miõlâst, näkkam tuʹtǩǩummuž poʹhtte jiânnai teâđ še jiõčč sääʹmõutstõʹsse da sääʹm mättje jiijjâz ǩiõl historiast. Tuâjj sääʹmǩiõl ouʹdde juätkkai.
– Lij vääžnai, što tuʹtǩǩeei mainste jiijjâz tuʹtǩǩummšin säʹmmlaid da leäm vuâmmšam, što säʹmmla haaʹlee kuullâd, mii lij rajjum universiteeʹttin, da ååskam, što määŋgas lij mättjam jiânnai meeʹst še, smeâtt Juutinen.