Anára gieldda čuvgehuslávdegotti bargoalmmuhusaide eai šat čále, ahte sámegieldáidu gehččojuvvo ovdun. Ovdamearkka dihtii oahpaheaddjivirggit leat čuvgehusdoaimma vuolde.
Lávdegotti mielde gelbbolaš suomagielat olbmot leat guođđán bargosaji ozakeahttá sámegieldáiddu máinnašumi geažil. Sii sávvet, ahte gelbbolaš ohccit livčče eanet.
Das eai leat virggálaš dieđut, man olu virggiid leat guođđán ozakeahttá sámegiel dáiddu máinnašeami geažil, muitala čuvgehuslávdegotti ságadoalli Maritta Mäenpää.
– Diehtu lea empiralaš, vuođđun leat vásáhusat. Leat ožžon dieđu sis, geat vástidit oahpaheddjiid gulaskuddamiidda, nappo rektoriin ja čuvgehushoavddas.
Sámedikki gielladorvočálli Anne Kirste Aikio imaštallá čuvgehuslávdegotti mearrádusa. Su mielas sáhka lea árvoválljejumis.
– Lea váivi ahte sámegielaid sajádat háliiduvvo ovtta láhkai dahkkot oaidnemeahttumin.
Sámedikkis ii leat diehtu, ahte sámegiela dáiddu namuheapmi bargoalmmuhusas baldá potentiála ohcciid. Dat lea ášši, mainna gielda galgá bargat ja dieđihit, ahte manin dákkár máinnašupmi lea bargoalmmuhusain, oaivvilda Aikio.
Maiddái Anára gieldda váldostivrra nubbi várreságadoalli Anni Koivisto mielas čuvgehuslávdegotti mearrádus sáhttá addit váivves signála.
Su mielas livčče dehálaš oažžut eambbo dieđu, man viiddis váttisvuođas lea gažaldat, vai leago gažaldat ovttaskas ohcciin.
Giellaláhka geatnegahttá Anára gieldda geahččat sámegieldáiddu earenomáš ánsun
Sámi giellalága mielde sámegieldáidu gehččojuvvo álo earenoamáš ánsun válljenproseassas sámeguovllu gielddain. Giellalága fertejit čuovvut maid Anára gielddas.
Ovtta giellalága čuoggá mielde gielddat ja eará eiseválddit galget bargat olles áigge dan ovdii, ahte ásahusain leat sámegielat bargit. Anne Kirste Aikio oaidná, ahte mearrádus ii ollašuhte dan čuoggá.
Maritta Mäenpää muittuha, ahte áššis lea máŋga beali iige sin ulbmilin leamašan badjelgeahččat sámegielaid sajádaga. Bargoalmmuhusaide lasihuvvo maid diehtu das, ahte Anára gielda máksá giellalasi sámegieldáiddus.
Čuvgehuslávdegottis ášši háliidedje čoavdit jođánit, danin go dalán čoahkkima maŋŋá bođii čuvgehusdoaimma virgi ohcan láhkai, muitala Mäenpää. Danin eai gulaskuddan áššis ovdamearkka dihtii Sámedikki gielladorvočálliin.
Muhtin virggiin sámegieldáiddu gáibidit.
Eará sámeguovllus gielddaid bargoalmmuhusain čuožžu, ahte sámegieldáidu gehččojuvvo ovdun.