Deanu luossanáli dilli ii leat viđa jagis mannan buoret guvlui. Dát čielgá Deanu čázádaga dutkanjoavkku varas raporttas.
Deanus leamašan luossabivdogielddus fámus maŋimuš golbma geasi, muhto gielddus ii leat váikkuhan nu mo leat vuordán.
Luondduriggodatguovddáža dutki Panu Orell muitala, ahte mannan geasi Deanu čázádahkii gorgŋo unnán stuorra luosat, ja maiddái merrii luoitileaddji luossaveajehiid mearri lei uhci. Dutki goit oaivvilda, ahte bivdogildosis leamašan ávki.
– Gielddus lea sihkkarastán dan, ahte eanet luosat leat beassan goargŋut gođđusajiide. Jus bivdu livččii joatkašuvvan dego ovdalge, de dat ii livčče veahkehan dán váttisvuhtii, dadjá Orell.
Dutki oaidná, ahte luossabivdogildosa joatkin lea áidna vuohki dikšut Deanu luossanáli. Orell namuha, ahte stuorámus váttisvuođat leat mearraguovlluin, muhto daid lea váttis riikkaidgaskasaš čáhceguovlluin oba divvutge.
– Dál eat dieđe sihkkarit oba dange, ahte mii dat stuorámus váttisvuohta doppe mearas lea luosa dáfus. Áidna molssaeaktun midjiide báhcá ráddjet luossabivddu jogas. Váidalahtti eará vejolašvuohta ii leat, dadjá Orell.
Boahtte geassi ii šatta dađi buoret
Heajumus dilli luossameriid ektui lea leamašan Káráš- ja Anárjogas, muhto doppe mearit leat goittot veháš lassánan.
Luke mielde maid boahtte gease lea Detnui vuordimis heajos luossageassi. Vuosttas dieđuid luossameriin ožžot geasse-suoidnemánu molsašumis.
Orell oaivvilda, ahte olmmoš dat dáidá leat stuorámus sivalaš dasa, go olles globála systemas leat jođus nu stuorra rievdadusat, mat váikkuhit luossanáliide.
– Dat oidno jo das, go vierisšlájat, dego ruoššaluossa lea fáhkkestaga lassánan. Eallindilli lea buorránan ruoššaluosa ektui ja hedjonan fas atlánttaluosa ektui. Dát sáhttá laktásit dálkkádat- ja ekosystema rievdamiidda, čilge dutki Panu Orell.
Bivdogielddus juohká báikkálaččat oaiviliid
Deatnoleagi olbmot leat gártan čuožžut johgáttis lupmalašgieđaiguin jo jagiid. Njuorggánlaš Sivi Jomppanen-Länsman muitala, ahte bivdogildosa geažil su bearaš lea dollen meara ala bivdit borranguoli.
– Eanemusat váivvida, ahte ean beasa munno gánddaide oahpahit luossaárbevieruid ja luossabivdima. Ja dieđusge dat, ahte borranluosa ferte dál eará láhkai háhkat. Mii leat gánddaiguin ja isidiin fitnan meara alde ja mearragáttis bivdimin borramušguliid. Iktege steikejin sáiddi, muitala Jomppanen-Länsman.
Ohcejohkalaš Teppo Sirkiä lea viššalis guollealmmái ja morašta, go ii beasa Deanu ala luossabivdui.
– Gal dat stuorámus sivalaččat heajos luossanállái leat mearraguolástus ja fierpmebivdu. In jáhke, ahte stággobivdduin nagoda ovttage joga dahje jávrri gurret, dadjá Sirkiä.
Tero Ronkainen fas lea dan oaivilis, ahte jus joga ala galggaš leat makkárge ášši, de Deanu luossanálli ferte veadjit bures.
– Mun dohkkehan ja guottihan bivdogildosa. Lean mearridan, ahte jus luossanálli dás vel muhtun beaivve buorrána, de álggahan bivddu easka de, go nálli lea albmaláhkái nanosmuvvan, dadjá Ronkainen.
Ronkainen deattuha, ahte sáhka ii leat dušše Deanu luosas, muhto miehtá Atlántta luossa veadjá funet.
Ohcejohkalaš Tommi Kinnari fas oaivvilda, ahte lea boastut go Deatnoleagi olbmot eai beasa bivdit.
– Lea duođaid boastut, ahte báikkálaččat eai beasa guolástit. Dán guovllu kultuvrii gullá luossabivdu, dadjá Kinnari.